ÜLEVAADE ⟩ Hangete koostamine ja kohtuistungite lahti kirjutamine: mis on tehisintellekti roll ministeeriumites?

Foto on illustreeriv. Foto: Dado Ruvic

Ühel augustikuisel valitsuse pressikonverentsil mainis justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200), et juba praegu valmivad mitmed riigiasutuste ja -ministeeriumide standardvastused nendeni jõudvatele pöördumistele tehisintellekti abiga. Postimees uuris, kui laialdaselt näiteks ChatGPT-d ja muid AI-meetodeid ministeeriumites kasutatakse.

«Mitmed riigiasutused eksperimenteerivad tehisintellektiga iseseisvalt ning justiitsministeeriumi digiarengu osakonna toel,» märkis justiitsministeeriumi avalike suhete juht Maria-Elisa Tuulik. Näiteks e-residentsusel on loodud tehisintellektil põhinev juturobot, mis aitab e-residentidel orienteeruda rahvusvahelises maksunduses. Samasuguseid algatusi – nii sissepoole kui väljapoole suunatuid – on erinevates asutustes veel. Bürokrati teenust kasutab praegu kodanikega suhtlemisel kümme riigiasutust. Arendamisel on aga ka küsimuste klassifitseerija. «Kodanik ei pea teadma, kelle poole ta täpselt pöörduma peab, kodaniku päringut riigile klassifitseerib tehisintellekt automaatselt ning seejärel saadeb õige asutuse poole,» selgitas Tuulik.

Kokku on digiarengu osakonna toel läbi viidud üle 140 tehisintellekti sisaldava projekti, mille kohta leiab osalise nimekirja kratid.ee lehelt. Olulise tööna toimub baasi loomine, et oleks võimalik suuri keelemudeleid eesti keeles kasutada. Koostöös ülikoolide ja Eesti Keele Instituudiga parandatakse suurte keelemudelite eesti keele tuge.