POSTIMEES ÄÄREMAAL ⟩ Eesti visiitkaart võib kahe lehmaga toita terve küla

Teps mitte iga eestlane ei saa uhkusega hääles öelda, et tema korras kodutalu ajalugu ulatub mitmesaja aasta taha.

Ent Rõuge valla Taga-Tepaski talu perenaine Pilvi Merisalu (75), kelle lähimad naabrid on mõnisada meetrit teisel pool riigipiiri elavad lätlased, saab.

See on Eesti visiitkaart, on Pilvi veendunud. «Kui Lätist tuled, on teine talu piiri ääres kohe selline [silmatorkav] ja ma mitte ei tahaks, et silma hakkaksid mingid lagunenud varemed. Selle peale hakkasin kohe mõtlema.» Naine meenutab, et nägi alguses roppu vaeva, et ka teeäärne paistaks kena, ning niitis seal heina suisa sirbiga. «Üks kuu aega läks, kuni sain valmis. Läti naaber vaatas siis ja ütles, et eto otšen võsokaja kultura (vene k: see on väga kõrge kultuur). See oli mulle väga suur tunnustus.»

Nii oma perekonna kui ka talu ajalugu põhjalikult uurinud ja selleks Fred Pussile Tartu Isikuloo Keskusesse kirjutanud Pilvi sõnul pärinevad esimesed kirjalikud märkmed tema kodukohast juba aastast 1684. «Olen põline selle koha elanik. Minu emakeel on võru keel. Olen kogu südame ja hingega siin,» märgib ta.