/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2023/04/26/15282206t1heeaa.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöörduti küsimusega, kas riigikaitse seaduses sätestatud Eestist lahkumise keeld kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal on kooskõlas põhiseadusega ega riiva kodanike põhiõiguseid ja -vabadusi.
ÕIGUSKANTSLER SELGITAB ⟩ Kas kõrgendatud kaitsevalmiduse korral saab keelata Eestist lahkumist? (3)
Riigikaitseseaduse (RiKS) järgi võib valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal töökohustuse täitmise tagamiseks ning ka mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu.
Õiguskantsleri poole pöörduja hinnangul on RiKSi sätted vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ega mobilisatsiooni ettevalmistamisel ei ole võimalik piirata õigust Eestist lahkuda. Pöörduja leidis ka, et soopõhise kaitseväekohustuse kehtestamisega on rikutud võrdsuspõhiõigust, kuna selle põhjal koheldakse isikuid erinevalt.
«Eestist lahkumise keeld ja soopõhine kaitseväekohustus ei ole vastuolus põhiseadusega,» ütles Madise. «Möönan, et kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal töökohustuse rakendamiseks Eestist lahkumise keelu kehtestamine vajaks seaduses täpsustamist, kuid see ei tähenda tingimata, et säte on vastuolus põhiseadusega.»
Riigikantselei esitas ministeeriumidele kooskõlastamiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, milles on muu hulgas loobutud kõrgendatud kaitsevalmiduse ohutasemest ning on täpsustatud Eestist lahkumise keelu jõustamist.
Eelnõu kohaselt muudetakse senist riigikaitse korraldust ning lähtutakse avarast julgeolekukäsitusest.
«Avara julgeolekukäsituse järgi on julgeolek riigi ja selle rahva võime kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ning eesmärke sisemiste ja väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude eest. Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest,» selgitas Madise.
Põhiseaduse preambul ütleb, et riigi esmane ülesanne on riigi sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine, mida aitab tagada ohuolukorras riigikaitse võimalikult efektiivne toimimine. Madise ütles, et riigikaitse korraldamisel, sealhulgas piirangute kehtestamisel, tuleb leida proportsionaalne tasakaal tõhusa riigikaitse ning võimaliku ohu vahel, et ohuolukorras oleks võimalik ühiskonna vabaduse kestvuse nimel piirata üksikisiku põhiõigusi.
Madise hinnangul peab Eestist lahkumise keeld olema vältimatult vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, mida saab hinnata vastavalt ohuhinnangutele – arvestades muu hulgas ka NATO planeerimisnõudeid.
Kuigi seadus ei täpsusta Madise sõnul Eestist lahkumise keelu tingimusi ning erandeid, on võimalik neid tuletada normi sõnastusest. «Seaduses ei ole vaja eraldi rõhutada, et isikud peavad Eestis viibima selleks, et neid saaks rakendada tööl või mobilisatsiooni korraldamiseks. Töökohustust rakendatakse ja mobilisatsiooni korraldatakse ohu tõrjumiseks,» sõnas Madise.
Ta rõhutas, et riik ja Kaitsevägi võivad ja peavad hübriidsõja korral olema valmis astuma sõjalisse tegevusse enne sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Samuti peab olema võimalik kaitsta riiki ründe eest, sõltumata väljakuulutatud olukorrast.
«Selleks on vaja ka töökohustuse rakendamiseks ning mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keeld,» ütles Madise.
Meessoost kodanikele kaitseväekohustuse kehtestamise küsimust on õiguskantsler varem analüüsinud ega ole leidnud vastuolu põhiseadusega. Õiguskantsler märgib, et ei ole sel teemal oma seisukohta muutnud.
Loe rohkem SIIT.