Ukraina tegeleb sõjaväeteenistuskohuslaste meeste välismaalt tagasitoomisega ja Poola on valmis selles aitama värbamisprojektiga, rääkis kolmapäeval presidendikantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.
Podoljak: Poola on valmis abistama vabatahtlike värbamisprojektiga (1)
«Neid on võimatu sunniviisiliselt tagasi tuua. Poola on valmis aitama seal vabatahtlike värbamisprojektiga. Me ei saa seda teha sunniviisiliselt, sest teiste riikide seadused on selged – kui inimene on selle riigi territooriumil varjupaika taotlenud, saanud või muul viisil legaliseeritud, ei saa keegi teda sõtta saata,» rääkis Podoljak intervjuus meediakanalile Novosti. LIVE.
Küsimusele, kas mehed naasevad vabatahtlikult nimetatud värbamiskeskuste kaudu, vastas Podoljak jaatavalt.
«See on protsess ja see peab hoogu juurde saama,» lisas nõunik siiski.
«Aga hea, et on olemas sellised platvormid, kuhu saab tulla ja selles osas abi saada. See on eriti oluline neile, kes tahavad end legaliseerida – mitte kõik ei lahkunud seaduslikult ja seda eriti sõja alguses. Inimesed mõtlevad oma tulevikule ja nii edasi. Taas on küsimus selles, et paljud saavad hirmust üle. See on protsess,» seletas ametnik.
Ukraina loob 2025. aastal sõjaks uusi mehhaniseeritud brigaade, kirjutas varem sel nädalal väljaanne Forbes.
Uute brigaadide loomine sõltub kahest asjast: edukast mobilisatsioonist ja jätkuvast välistoetusest Ukraina sõjalistele jõupingutustele. Uute brigaadide värbamise allikaks on mobiliseerimine. Tõenäoliselt annavad välisliitlased neile suurema osa vajaminevatest raskerelvadest.
Paberil on 10 brigaadi jaoks vaja 20 000 sõdurit. Maikuus jõustunud Ukraina mobilisatsiooniseaduse eesmärk on meelitada relvajõududesse veel pool miljonit inimest, alandades sõdurite vanust 27-lt 25-le, lisades karistusi kutsest kõrvalehoidmise eest ja pakkudes vabatahtlikele rohkem stiimuleid.
Mitmesugused maajõud – merejalavägi, rahvuskaart ja piirivalve eriüksused – kontrollivad umbes 100 lahingubrigaadi ja moodustavad enamiku elavjõust. Maavägi kandis suurema osa Ukraina lahingukaotustest, sealhulgas tõenäoliselt 60 000 hukkunut.
Ukraina peab kaotuste korvamiseks mobiliseerima piisavalt väge, samuti lisaväge uute brigaadide ja neile vajalikele toetusüksuste tarvis. Vaid 38 miljonilises riigis, mis peab üleval juba miljonilist sõjaväge, on seda lihtsam öelda kui teha, hindas Forbes.
Ega asjata plaani Ukraina kaitseministeerium värvata sõdureid suurest välismaal elavate ukrainlaste reservist. Euroopa Liidu riikides oli möödunud aasta lõpu seisuga saanud ajutise kaitse umbes 768 000 Ukraina meest vanuses 18–64 aastat, selgus uudisteagentuuri Associated Pressini jõudnud Euroopa Liidu andmetest.