Ministeeriumi plaan osutus seadusevastaseks, autor pääseb vallandamisest

Meelis Seedre märtsis Teamsi vahendusel kliimaseaduse koostamist tutvustamas. Foto: Kuvatõmmis

Kliimaministeerium tunnistas, et eelnõuga plaanitud puuistandike rajamine metsa asemele on seadusevastane, kuid lükkas tagasi keskkonnaühenduste üleskutse vabastada ametist eelnõu koostamist juhtinud metsaosakonna juht Meelis Seedre.

Kliimaministeeriumi elurikkuse asekantsler Antti Tooming selgitas, et ministeerium analüüsis metsamaal kasvavate hall-lepikute asemele istandike rajamise võimaldamist. Analüüs näitas, et istandikud metsamaal ei ole hiljuti jõustunud EL regulatsioonide tõttu võimalikud.

12. augustil kooskõlastusringile saadetud metsaseaduse muutmise seaduseelnõu seletuskirja järgi oli plaanis lubada istandikke kokku ca 218 000 hektarile (kaks Hiiumaad) hall-lepikute asemele ja lisaks Toomingu sõnul ligi 100 000 hektarile põllumaale.

Tooming selgitas, et nüüd paneb ministeerium ette, et istandikke võib rajada vaid ca 76 000 hektarile aktiivsest kasutusest väljas põllumaadele.

Et eelnõus on seadusevastane punkt, viitas esmaspäeval Postimehes ilmunud artiklis «Kliimaministeerium kirjutas seaduseelnõusse lõhkeda ähvardava pommi» Siim Kuresoo, kes on Euroopa metsapoliitika eestkostja sihtasutuses Fern.

«Esimesena ja väga üheselt on vastuolu määrusega, mis keelab müüa Euroopa turgudel tooteid, mille saamiseks on kasutatud tooraineid metsade raadatud või degradeeritud aladelt,» selgitas Kuresoo. «Degradeerumine on määruses kirjeldatud muuhulgas olukorrana, kus looduslikult kasvama hakanud mets asendatakse istandikuga. Eestis ei ole otseselt määruse järgi istandikke selliselt rajada keelatud, ent keelatud on toodete müük, mis on pärit sellistel aladel kasvatatud puidust, mis muudab nende rajamise tööstuse vaatest mõttetuks.»

Teisena on Kuresoo hinnangul ministeeriumi plaan vastuoksne äsja jõustunud looduse taastamise määrusega. Selle järgi peavad kõik EL liikmesriigid tagama, et nende majandusmetsades on positiivsed trendid loodusliku mitmekesisuse osas. Istandik on aga liigivaene alustaimestikuta puupõld.

Istandikud on puittaimede monokultuur, kus on istutatud üheealised taimed kindlate väikeste vahedega, puudub metsa alustaimestik ja elurikkus. Praegu metsana arvel olevas, kuid istandikku meenutavas kuusikus Viljandi lähedal kasvavad vaid kärbseseened. Foto: Elmo Riig

Ministeerium rõhutas kolmapäevases pressiteates, et istandikesse ei või istutada Venemaalt ega Valgevenest imporditud puuistikuid. Postimees kirjutas aga eelpoolviidatud artiklis, et Seedre ei välistanud Saksamaal Valgevene seemnetest kasvatatud, metsaseaduse mõistes Valgevene päritolu metsataimede Eestisse istutamist. Pinnimise peale tunnistas ta: «Me ei seadnud piiranguid algmaterjali päritolule».

Liiga kauget päritolu metsataimede hiigelkoguses Eesti loodusse paiskamine ohustab Eesti maaülikooli teadustööde järgi meie puude genofondi, lennutab haigusriskid taevasse ja sirgete palgipuude asemel võivad kasvada jändrikud.

Kui Eestis tavalisi puid metsa istutada, peavad istikud olema Eesti või Läti päritolu ehk kasvatatud Eesti või Läti seemnetest. Istandike puhul aga viide vastavale ministri määrusele puudub.

Looduskaitseühendus Hoiame Loodust tegi eile sotsiaalmeedias üleskutse kliimaministrile Yoko Alendrile (RE) vabastada Seedre ametist seadusevastasust sisaldava, teatud metsatöösturite lobile üles ehitatud eelnõu tõttu. Üleskutsega ühines ka MTÜ Päästame Eesti Metsad, kutsudes üles Seedre vabastamisele tööülesannete ebapädeva ja erapooliku täitmise pärast. Samuti nõuavad Seedre ametist vabastamist MTÜ Eesti Metsa Abiks ja Fridays for Future.

Kliimaministri käest ei õnnestunud üleskutsele kommentaari saada, kantsler Keit Kasemets vastas: «Ministeerium ei kaalu metsaosakonna juhi Meelis Seedre ametist vabastamist.»

Kliimaministeerium ootab ettepanekuid metsaseaduse muudatuste eelnõule kuni 11. septembrini.