Erakondade reitingud: Reformierakond on oma tulemust veidi parandanud

Reformierakond Foto: Sander Ilvest

Erakondade reitingutabelis püsib liidrikohal jätkuvalt Isamaa, kuid teisel kohal olev Reformierakond on oma tulemust viimasel ajal veidi parandanud.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,9 protsenti, Reformierakonda 18,6 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 17,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimase kuue nädalaga langenud 3,1 protsendipunkti võrra. Nädalaga 1,1 ning viimase nelja nädalaga 2,3 protsendipunkti võrra toetust kasvatanud Reformierakond möödus reitingutabelis sotsidest ja on taas populaarsuselt teine erakond. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on viimased neli nädalat püsinud 17-18 protsendi vahel.

Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 12,9 protsendiga, Keskerakond 11,8 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalam toetusega on Eesti 200, keda toetab 3,1 protsenti vastanutest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 39,4 protsenti ning opositsioonierakondi 52,6 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et Isamaa reiting on langenud tagasi tasemele, kus ta oli ka Euroopa Parlamendi valimiste eelõhtul. Sellega on nende valimiste võidu mõju praeguseks erakonna üldreitingust kadunud.

«Isamaa jätkab selgelt kõige populaarsema erakonnana vanemate kui 35-aastaste valijate hulgas, keskmisest vähem teenivate valijate seas, kõrgharidust mitte omavate valijate hulgas ja lastega valijate hulgas. Samuti on ta konkurentsitult kõige populaarsem erakond nii ettevõtjate kui ta tööliste ja pensionäride seas, aga mitte näiteks juhtide või spetsialistide hulgas, kus vahesid teiste erakondadega nii palju märgata ei ole. Ühesõnaga, kõrge toetuse määr peegeldab ka seda, et Isamaa on laiahaarde-erakond, kes kõnetab erinevaid ühiskonnagruppe ning ei ole väga kitsalt mõne üksiku grupi toetusele tuginev,» rääkis Mölder.

Teisel ja kolmandal kohal jätkavad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kelle toetus on suhteliselt võrdne. «Reformierakonna toetus on viimastel nädalatel kasvanud, samas kui sotsiaaldemokraatide oma on püsinud stabiilne. Sotside puhul on märgata, et võrreldes paari aasta taguse ajaga on nende toetus selgelt rohkem kasvanud eestlastest valijate hulgas. Kuni 2022. aasta keskpaigani oli nende toetus pigem suurem just vene valijate hulgas. Samuti on näha, et viimasel ajal on sotsid natuke enam toetust suurendanud kõrgema sissetulekuga valijate hulgas,» ütles Mölder.

Neljandal ja viiendal kohal jätkavad EKRE ja Keskerakond ning mõlema positsioon on nädalaga pigem nõrgenenud. «Uue nädala kontekstis oli EKRE eelmise nädala tulemus, mis oli 16 protsenti, eraldivõetuna pigem anomaalia. Pikemas perspektiivis on EKRE toetus järsemalt langenud kõige nooremate ja kõige vanemate valijate hulgas, kuid suuremaid struktuurseid muutusi nende toetusprofiilis näha ei ole,» märkis Mölder.

Keskerakond seevastu on tema sõnul nii erakonna juhtimise ning üldise kuvandi kui ka oma valijaprofiilide mõttes teelahkmel. «Keskerakonna puhul ei ole hetkel enam tegemist erakonnaga, kelle toetajate hulgas annaksid nii suurt tooni vanemad, madalama sissetulekuga ja madalama haridusega valijad. Need muutused on käinud koos erakonna mõranemisega viimastel aastatel. Kui Keskerakond peaks ennast lähiajal kuidagi ideoloogiliselt või üldise kuvandi mõttes selgemalt ümber defineerima, siis ilmselt näeme ka täiendavaid muutusi selles, millistele valijatele erakond kõige apelleerivam on,» lisas Mölder.