Eestis on 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta

Kooli minevad lapsed peaksid olema vaktsineeritud. Foto: Kristjan Teedema / Tartu PM / Scanpix

Tervisekassa, terviseamet ja perearstide selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Terviseameti andmeil on Eestis ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta.

«Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis võivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tüsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis, ütles tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. «Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks koolieelsele tervisekontrollile tegema ära ka vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.»

Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab näha terviseportaalis. Kui terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised näha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed terviseportaali kannaks.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vältimiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti lastest. 95-protsendilise vaktsineerimisega hõlmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas. Terviseameti andmeil on Eestis ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta.

Perearstide seltsi juht  Elle-Mall Sadrak soovitab lapsevanematel vaadata koos perearsti või pereõega üle oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel võimalusel. «Kui mistahes põhjusel on lapse vaktsineerimine õigel ajal tegemata jäänud või edasi lükkunud, siis nüüd on õige aeg uuesti alustada või puuduolevad vaktsiinid ära teha,» ütles Elle-Mall Sadrak. «Lapse vaktsineerimisega aitame hoida ära haiguspuhanguid ja kaitseme nii ka oma lähikondseid – täiskasvanuid ja eakaid.»

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei ole tänu vaktsineerimisele mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nähtud, kuid enamik neist on endiselt vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel. «Näiteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja läkaköha juhtumeid. Tegemist on ägedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis ära hoida, on oluline jälgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kõik vaktsineerimised õigel ajal,» ütles Mari-Anne Härma.

2023. aasta andmetel on kõigist kaheaastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ning punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95 protsendi asemel 84 protsenti. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73 protsenti. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78 protsenti.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigel ajal vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid.

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele.