:format(webp)/nginx/o/2024/07/27/16247279t1h3283.jpg)
«Keskmine palk murdis üle 2000 euro piiri ja see, et ka majanduse kiratsemise tingimustes on Eestis ette näidata endiselt üle 7-protsendiline palgakasv, on mõlemad head uudised. Mediaanpalga kaarti vaadates läheb meel kohe mõruks,» kirjutas sotsiaalmeedias Lauri Läänemets (SDE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja siseminister tähendas, et enamikus maakondades vaatavad vastu madalad palganumbrid, mis ei ole kohe kindlasti aktsepteeritav olukord.
«Just mediaan näitab halastamatult reaalseid olusid – üle 1300eurost palkagi saavad vaid pooled Läänemaa, Kagu-Eesti või Ida-Viru inimesed,» kirjutas Läänemets.
Tema sõnutsi tuleb majandusarengu planeerimisel ebavõrdsusele ekstra tähelepanu pöörata.
«Toimetuleku piirimail laveeriv palganumber pole majanduspoliitiliselt edasiviiv, vaid tõukab inimesi hoopis rohkem sotsiaaltoetusi küsima ja lõppude lõpuks pole see lihtsalt inimeste tööpanuse väärikas hindamine,» arutles ta.
Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine
«Seepärast meie südameasjaks ongi valitsuses seista selle eest, et igas otsuses arvestame regionaalset ebavõrdsust ja püüame seda ka iga otsusega vähendada. Tänu jõulisele alampalga tõstmisele näeme õnneks juba palkade kasvu Ida-Virus (9,4 protsenti), Hiiumaal (8,6 protsenti) ning Valga maakonnas (8,5 protsenti), aga siin on veel palju tööd teha,» tähendas Läänemets.
Tema sõnutsi peab alampalga tõstmine kindlalt jätkuma. Ta viitas sellele, et rohkem eurorahasid peaks suunama niinimetatud kuldsetest ringidest väljapoole.
«Leppisime valitsuses kokku ka suurinvesteeringute toetuste suunamise piirkondadesse, mis vajavad tasuvate töökohtade loomisel tuge ja järeleaitamist,» edastas Läänemets.
«Kui kõikjal Eestis on hea elada, tähendab see meile kõigile ka suuremat turvalisust,» lisas ta.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)