Kultuurne teatrielamus! Mida põnevat toimub teatrimaastikul sel sügisel?
/nginx/o/2022/09/20/14844672t1h7cb2.png)
/nginx/o/2023/08/25/15546671t1h7862.jpg)
/nginx/o/2023/11/27/15745038t1hf3c3.png)
/nginx/o/2023/08/29/15554945t1hcf25.jpg)
/nginx/o/2022/04/22/14498967t1ha776.png)
/nginx/o/2022/09/26/14857417t1h6a47.png)
/nginx/o/2024/08/28/16319309t1h6673.jpg)
/nginx/o/2024/08/30/16322950t1h25c5.jpg)
/nginx/o/2022/09/20/14844674t1h5e5c.jpg)
/nginx/o/2024/08/26/16316360t1h2b7d.jpg)
Vanemuise teatri 155. hooaja sügisel jõuab publiku ette viis uuslavastust, mis pakuvad publikule nii kaasaegseid draamasid kui ka suurejoonelist balletti ja muusikali.
14. septembril esietendub Sadamateatris Mélody Mourey kirjutatud ja Robert Annuse lavastatud draama „Big Mother“. Lugu keskendub ajakirjanik Julia Robinsonile, kes kohtusaalis arvab ära tundvat oma neli aastat tagasi surnud elukaaslase. Algab uurimine, mille käigus ajakirjanikud peavad vastamisi seisma ulatusliku massimanipulatsiooniga.
Vanemuise suures majas jõuab 28. septembril lavale Giorgio Madia sensuaalne ja intrigeeriv ballett „Ohtlikud suhted“, mis on loodud Joseph Haydni muusikale. Ballett põhineb Pierre Choderlos de Laclos’ 18. sajandi romaanil, mis räägib kahe aristokraadi intriigidest, manipuleerimisest ja võrgutamisest.
26. oktoobril esietendub väikeses majas Henrik Ibseni draama „Nukumaja“, mille lavastab Hendrik Toompere sen. Ibseni klassikaline lugu räägib Nora Helmeri rahulolematusest ja tema võitlusest oma vabaduse ja identiteedi leidmise nimel. Lavastus toob vaatajateni küsimuse: milline on tänapäeva Nora ja kas tema maailmas on rohkem vabadust?
Sadamateatris esietendub 9. septembril Ringo Ramuli käe all valmivat draamat „Päevaraamat“, mis põhineb Agota Kristofi romaanil „Kaustik“. Lugu räägib kahest kaksikvennast, kes saadetakse sõja eest vanaema juurde ja kes peavad ellujäämiseks looma oma reeglid julmas ja halastamatus maailmas.
Sügise lõpetab 23. novembril Vanemuise suures majas särav ja meeleolukas muusikal „Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad“. Cyndi Lauperi muusika ja laulusõnadega muusikal põhineb samanimelisel filmil. Lugu räägib Charlie Price’ist, kes püüab päästa oma perekonna kingavabrikut pankrotist, hakates koostöös drag queen Lolaga tootma pilkupüüdvaid ja ebatavalisi saapaid.
Müstika ja kired Rahvusooperis Estonias!
Rahvusooperi 119. hooaja avaetenduseks on ooperimaailmas revolutsiooni teinud meistriteos, Prantsuse helilooja Claude Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, mis räägib loo mõistatuslikust naisest, kellel puudub minevik ning armastusest, millel puudub tulevik.
20. sajandi koidikul, kui inimestel oli suur huvi esoteerika ja tundmatute maailmade vastu, kirjutas kuulus belgia kirjanik Maurice Maeterlinck müstilise draamateose „Pelléas ja Mélisande“. Debussyl kulus kaksteist aastat, et muusika kirjaniku sõnadega ühte põimida – nii sündis suurteos, mis esitab saatuse enda draamat. Kahe looja püüdlused ja sügavad motiivid sobisid ideaalselt. Tänu neile nägi ilmavalgust ooper, mis osutab vajadusele pöörduda tagasi inimeseks olemise lätete juurde ja toob meie ette saladuste kuningriigi täis varjatud jõudusid ning müstikat.
Rahvusooperi uue hooaja esimese uuslavastusena saab 27. septembril publikuküpseks maailma tuntumaid kireoopereid, Georges Bizet’ „Carmen“. Sageli räägitakse „Carmenist“ kui vabaduse ooperist, ent selles lavastuses jõuab publiku ette mässumeelne lugu maailmast, kus valitseb religioon ja lokkab ebausk. Carmen on ohtlik, sest ta on mässaja, kes raputab patriarhaalse ühiskonna alustalasid; anarhist, kes keeldub sobitumast ühiskonna väljakujunenud vormi. Samal ajal on ta ka äärmiselt kütkestav naine. „Carmen“ on ooper, kus kirg valitseb mitte ainult lava, vaid kogu maailma.
Uuest hooajast ei puudu ka maailma üks ja ainus piraadiballett – Adolphe Adami „Korsaar“! 19. sajandil loodud ja nn eksootiliste ballettide hulka kuuluv teos on osa tantsuajaloo ühe imelisema perioodi pärandist. Tollal, kui polnud filme, televisiooni ega internetti, olid sellised lavalood põnevaks viisiks, kuidas avastada uusi kultuure, nautida imelisi seiklusi ning elada sellele kõigele kaasa otse siinsamas.
Põnevate võitlusstseenidega pikitud lavastus jutustab loo söakast naisest Medorast, kes võtab saatuse omaenda kätesse, tahtes olla vaba ja elada nii, nagu unistab. Lavastuses saab näha nii relvavõitlust kui laevahukku, ent oma olemuselt on see kirglik ja seiklustega pikitud armastuslugu, mis ei jäta külmaks ei piraate ega publikut!
Endla Teatri 114. hooaeg alustab
Algaval 114. hooajal leiab Endla Teatri mängukavast mitmeid juba publiku armastuse võitnud lavateoseid – värskemad neist „Tõde ja Õigus V“, „Rocco ja tema vennad“, „Lillemüüjatel hakkas külm“ ning „Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga“. Lisaks jõuab uuel hooajal Endlas lavale 8 uuslavastust.
19. oktoobril esietenduv Tiit Palu lavastatav Thornton Wilderi Pulitzeri draamapreemia võitnud komöödia „Üle noatera“ on ajatu allegooria inimkonna vastupidavusest, relvitukstegevast optimismist ning oskusest kohaneda, ellu jääda ja selle kõige käigus ka enese üle naerda.
2. novembril esietendub Endlas Laura Jaanholdi lavastatav Henrik Ibseni 1879. aastal valminud näidend „Nukumaja”, mis toona kujunes murranguliseks punktiks teatriajaloos. Endlas jõuab see maailma dramaturgia tippteos täpselt 110-aastase pausi järel lavale teist korda.
Inimene võib elada saja aastaseks ja kasvada kolme meetri pikkuseks, aga lapseks jääb ta ikka! Selles saab veenduda Endla Teatris alates 21. novembrist, mil esietendub Kaili Viidase lavastatav kogupere lastekas „Ükskord ühes paigas“ (autor Vladislav Koržets).
Ka kevadhooajal esietenduvad Endlas mitmed eriilmelised uuslavastused: veebruaris jõuab lavale Ingomar Vihmari lavastatav „M & M ehk kosjakased“ (autor Lydia Koidula/Ingomar Vihmar) ning märtsis lavastavad Katrin Pärn ja Janek Savolainen Pärnus „Salemi nõiad“ (autor Arthur Miller). Aprillis esietendub Ingomar Vihmari käe all Vaino Vahingu „Suvekool“ ja maikuus jõuab esietenduseni Laura Jaanholdi lavastatav „Hea inimene Sezuanist“ (autor Bertolt Brecht). Hooaja viimase uuslavastuse Endlas toob lavale Juhan Ulfsak, kelle lavastajatöö jõuab esietenduseni 2025. aasta suve hakul.
Soovime elamuslikke ENDLAhetki kõikidele teatrisõpradele!
VAT Teater üllatab ootamatute lugudega
VATi repertuaari tuleb uusi raputavaid, humoorikaid ja kõhedaidki lugusid.
19. septembril esietendub auhinnatud Jonas Hassen Khemiri musta huumoriga rahatarkuse-saaga „Peaaegu võrdsed”, kus vaesus kummitab inimese alateadvust kõige kummalisemates vormides. Margo Tederi lavastuses mängivad Jaak Prints, Karolin Jürise, Loviise Kapper, Elina Reinold, Theodor Tabor, Meelis Põdersoo ja Tanel Saar.
1. oktoobril esietendub filmirežissöör Leeni Linna esimene lavastus „Kolmekas ilma Simoneta”. Saksa autori Kristo Šagori näidend jutustab loo noorte meeste võitlusvaimust ja haprusest, testosteroonist ja pisaratest. Rollides on EMTA lavakunstikooli värskelt lõpetanud kursusevennad Richard Ester, Laurits Muru ja Rasmus Vendel.
17. detsember esietendub „Viimane etendus!”, Andrus Kivirähki jõuluaegne mittejõululavastus, lugu nukunäitlejate humoorikalt skisofreenilisest maailmast. Tülli pööranud võitluskaaslasi kehastavad Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu.
Hooaja avapauguks aga näitame huvilistele, kuidas tehnoloogia teatrielu ainult lõbusamaks muudab. 8.-9. septembril toimuval rahvusvahelisel minifestil „Teater taltsutab tehnoloogia?!” saab näha VR-teatrit ja heliinistallatsioone. Külas on Pilot Theatre (Inglismaa) ja Elsinor Centro di Produzione Teatrale (Itaalia). Sissepääs on tasuta!
Samuti näitab VAT, kuidas tehnoloogia ja teater linnaruumi uudistamise meeleolukaks muudavad. Rännaklavastuse „Haihtuv Tallinn” sügisplokk leiab aset sumeda sügis-päikseloojangu saatel. Ja elu tundub täitsa hea.
Olgugi et VAT mängib põhiliselt koduseks saanud Sakala 3 Teatrimajas, näeb meie etendusi jätkuvalt ka mujal Eestis.
VAT nii!
Noorsooteater tutvustab karavanteatrit
Eesti Noorsooteatri 73. hooaja avalavastus „Kärbes, prussakas ja ämblik” esietendub uues karavanteatris.
Hooaja avab Leino Rei 1. septembril esietenduv „Kärbes, prussakas ja ämblik”, mis on esimene teatri uues ratastel miniteatrisaalis – karavanteatris – publiku ette jõudev lavastus. Lavastust mängitakse sügishooaja alguses Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi hoovis. Vanusele 10+.
13. septembril esietendub Noorsooteatri väikeses saalis EMTA lavakunstikooli 32. lennu lavastajate ja näitlejate esimene diplomitöö „Püha Jõe kättemaks”, mis põhineb Aino Kallase samanimelisel jutustusel. Vanusele 15+.
29. septembril jõuab Ferdinandi saalis lavale Mirko Rajase lavastus „Arabella, mereröövli tütar”, mille nimiosas astub üles alanud hooajast Noorsooteatris koosseisulise näitlejana töötav Alice Siil. Visuaalteatri vahendeid kasutav lavastus viib publiku tõeliselt pöörasele sõidule, kus tuleb võidelda halastamatu mere äkiliste meelemuutuste ja verehimuliste rivaalidega. Vanusele 7+.
1. detsembril esietendub Ivar Põllu lavastatuna „Alice Imedemaalt”, mis tõukub küll Lewis Carrolli raamatust, kuid ei järgi truult selle kulgu. Selles loos ei satu Alice mitte imedemaale, vaid ta elabki seal. Endalegi ootamatult leiab ta ühel hetkel end „päris maailmast”, kus oleme ka meie, teatrivaatajad. Vanusele 5+.
Inimesekeskne sügis Draamateatris
2024. aasta sügisel tuleb Eesti Draamateater publiku ette kolme uue lavastusega, mis avavad inimese identiteediotsinguid kõige erinevamate nurkade alt.
Teatri 105. hooaja avab rahvusvahelise mainega leedu näitekirjaniku Marius Ivaškevičiuse kõige uuema näidendi „Totalitaarne romaan“ esietendus. Tekst käsitleb totalitarismi hävitavat mõju inimese mälule ja identiteedile põimides Nõukogude aja julmusi praeguste Kesk-Aasia diktatuuride tegudega. Eesti Draamateatri ja Vaba Lava koostöölavastuse toob publiku ette Hendrik Toompere jr, osades Tõnu Oja, Gert Raudsep, Kristo Viiding, Ester Kuntu, Andres Puustusmaa, Taavi Teplenkov. Esietendus 21. septembril suures saalis.
„James Brown kandis lokirulle“ on aga menuka prantsuse draamakirjaniku Yasmina Reza uusim näidend, mis räägib noorest poisist Jacobist, kes hakkab end pidama Kanada superstaariks Céline Dioniks. Tehke meie poeg korda, anuvad vanemad psühhiaatreid, kuid kas nende enda identiteet on ikka nii kindel, kui esmapilgul paistab? Lavastab Mart Piirimees, esietendus 2. novembril väikeses saalis. Osades Richard Ester, Hilje Murel, Ivo Uukkivi, Ursel Tilk, Emili Rohumaa.
Poola kirjaniku Stanisław Lemi tuntud ulmeromaani „Solaris“ dramatiseeringuga on Draamateatris tööd alustanud Elmo Nüganen. Kosmosepõneviku žanripiire ületav lugu kutsub meid mõtlema mineviku ja tuleviku, siinpoolse ja sealpoolse elu seoste üle. Samal ajal on kosmosejaamas toimuv aga realistlik, isegi maine, ja väga inimlik, rääkides armastuse ja kaastunde igavesest jõust, süüst ja lunastusest. „Solaris“ esietendub 23. novembril Draamateatri suures saalis. Osades Mait Malmsten, Harriet Toompere, Jaan Rekkor, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Tõnu Kark.
Aga muidugi jätkab oma lavateed terve rida möödunud hooaegade lavastusi. Tere tulemast Draamateatrisse!
Müsteeriumid ja põnevikud Kellerteatris
Tallinna vanalinna pea kolm sajandit vana püssirohuaida võlvidealune saal on olnud viimased viis aastat koduks Vahur Kelleri loodud Kellerteatrile – Eesti esimesele ja ainsale põnevusteatrile, mis pühendunud põnevike, müsteeriumide ja krimilugude näitamisele. Kohe hooaja alguses esietendub pingeline ülekuulamine Hiina enimmängitud näitekirjaniku Nick Rongjun Yu põnevikus „Vale”. Jõulukuuks saab püssirohuaidast uhke lokaal, kus lavastub uus pidusöögiga muusikaline põnevik “Kuradi restoran”, mis sobib suurepäraselt pühade tähistamiseks.
Uudisena hakkab Kellerteater mängima ka Kumu auditooriumis, kus lavale astuvad Liina Tennosaar, Liis Haab, Riho Rosberg ning Agur Seim põnevuskomöödias “Kaasosaline”, mille autor Rupert Holmes on võitnud nii Edgari kui Tony auhinna. L.A. Thetare & Entertainment Review hinnangul on tegemist “Kõigi aegade parima põnevuskomöödiaga.”
Jaanuaris näeb kodusaalis Harriet Toompere, Liis Haabi ja Kaisa Seldet Michele Lowe’ uues pöörases põnevikus “Saagi lõhn”, aprillis jõuab lavale Danny Robbinsi “Kummituslugu 2:22” ning hooaeg saab juulis uhke punkti Dan Browni maailmakuulsa trilleriga “Da Vinci kood”, Veikko Tääriga peaosas.
Endiselt saab nautida põnevikke "Skiso", "Afäär", "Misery", "Liblikapüüdja", "Libarebased", "Mäng" ja "Marie Roget’ mõistatus" ning septembris viimaseid kordi veel ka Martin Alguse menukit "Midagi tõelist". Agatha Christie kuulus triller "Hiirelõks" läheb aga sügisest suurejoonelisele Eesti tuurile.
Teretulemast Kellerteatrisse!
Vene Teatri esietendused sügisel 2024
Sügis pakub vabastavat absurdi, intelligentset komöödiat ja klassikalist draamat.
Absurd teeb vabaks
Kui sa elad totalitaarse betooni all, nagu elati 1930ndate totalitaarsel Venemaal ja praegugi pole sealmail palju teisiti, mis võimalused on sul vabaduseks? Neid pole palju. Pead olema leidlik, hulljulge ja mis peamine – elurõõmus. Legendaarse kunstihuligaani Kazimir Malevitši noored kolleegid jõudsid ootamatu, kuid võimsa vabaduse allikani – pöörased mängud keele ja muusikaga. Nagu Alliksaarel. Lavastus täis elurõõmu, optimismi kõige kiuste ja absurdset lootust, et just keelevabadus on see, mis päästab.
Hooaja esimese esietenduse „Väga palju päikest" toob lavale teatri uus kunstiline juht Dmitri Petrenko ja see põhineb 1930ndate aastate vene absurdistide loomingul ja elukäigul.
Esietendus suures saalis 19. septembril.
Raske on olla kangelane
Kui sa sõjas hukka ei saa, siis on suur tõenäosus, et mida iganes sa ka sõjas tegelikult korda saatsid või ei saatnud, sinust saab kangelane. Kellegi jaoks ikka. Seda näitavad kõik suured sõjad. Just vanadekodus Tom Stoppard, ilmselt kuulsaim elav näitekirjanik, oma näidendi kangelasi kujutabki. Teravmeelne dialoog ja grandioossed avantüürid loetud ruutmeetritel.
„Kangelased“ toob kokku leedu lavastaja Atkociunase, läti näitleja Girts Kruminši ja Aleksandr Ivaškevitši ja Rain Simmuli Eestist. Näitlejakunsti tulevärk. Esietendus 10. oktoobril.
November. Klassika. Suur saal.
Puškin on varsti 200 aastat Georges d’Anthèsi püstolilasust surnud, aga tema teosed elavad edasi ja neid tuleb vabastada ka nende inimeste omastuskatsetest, kes täna justkui vene kultuuri nimel püssidega vehivad.
„Dubrovski“ on Puškini lõpetamata romaan. Robinhoodlik peakangelane, kes võtab rikastelt, et anda vaestele ja esimene armastus. Riia lavastaja Sergei Golomazov võtab ette Puškini läbinägeliku ja kujundliku draamateose. Esietendus 15. novembril.
Tallinna Linnateater alustab 60. hooaega klassikaga
Andmaks tänavusele juubelihooajale pidulikkust, ning et suurte näitekirjanike inimese- ja ühiskonnatundmine puudutab meid oma ajatuses ka sadu aastaid hiljem, eriti turbulentsetel aegadel, toob Linnateater sel sügisel lavale Shakespeare’i ja Molière’i.
Septembris esietendub Salme Kultuurikeskuse suurel laval Shakespeare’i „Nagu teile meeldib“, lavastajaks on Uku Uusberg. Arvuka tegelaskonnaga ning palju muusikat ja tantsu hõlmav lugu kõneleb armastusest ja võimust ning sellest, kuidas loodus võib meie mõtlemist muuta. Lavastus soovib teha kummarduse klassikalisele sõnateatrile ja tuua autori ajastut tänapäeva inimesele lähedale.
Novembris lavastab Priit Strandberg sealsamas Molière’i komöödia „Õpetatud naised“, mis naerab välja teeseldud intellektuaalsuse ja isehakanud autoriteetide kummardamise. On tõsi, et blufimeistrite pimesi järgimine pole võõras tänaseski maailmas.
Veebruaris on oodata uut harivat muusikalavastust Riina Rooselt – koostöös Paavo Piigiga valmib Mustpeade majas eestikeelse kirjasõna 500. aastapäevale pühendatud „Alguses oli laul“.
Linnateatriga äsja liitunud noor särav lavastaja Marta Aliide Jakovski toob veebruaris Salme Kultuurikeskuse suures saalis välja 20. sajandi Iisraeli näitekirjaniku Hanoh Levini näidendi „Krum“.
Praegune hooaeg on Linnateatri jaoks ka ettevalmistus oma ümberehitatud teatrimajja tagasi kolimiseks, sügisel 2025 tervitame publikut taas Laial tänaval.