Mille põnevaga üllatavad muuseumid sellel sügisel?
:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15347118t1hd32a.jpg)
/nginx/o/2024/08/26/16315813t1hba3a.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/04/15569459t1h33ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387233t1h6d6a.png)
/nginx/o/2022/04/22/14499085t1h7b1f.png)
/nginx/o/2024/08/27/16317324t1hafd7.jpg)
Kooliaasta alguses PROTOga lõbusalt targaks
Kui sügisene tuul pööritab lehti ja pimedad õhtud kutsuvad sooja tuppa, on just õige aeg külastada PROTO avastustehast, mis sel hooajal on pannud rõhku pereüritustele. Alates septembri keskpaigast vallutavad PROTO pinnad neljal järjestikusel nädalavahetusel põnevad perepäevad, mis pakuvad tegevust igas vanuses külastajatele.
Perepäevade kavas on:
14.-15. ning 21.-22. septembril ja 5.-6. oktoobril töötoad ning teadusetendused.
28.-29. septembril ehitame aga üheskoos hiiglaslikku papist labürinti.
Igal nädalavahetusel kella 12-17 on avatud Leiutajate Labori töötoad, kus saab ise leiutajaks hakata ja Leiutajate Teater, kus etenduvad teadust elustavad lõbusad näidendid. Lisaks leiab aset aardejaht ja mitmeid muid põnevaid üllatusi.
Suurejooneline Leiutajate Festival toimub novembris, tuues kokku Eesti parimad leiutajad ja andes neile võimaluse jagada oma kirge ning teadmisi. Nii suured kui väikesed külastajad saavad osaleda töötubades ja avastada uusi teadmisi. Festival avatakse pidulikult Eesti Teadusagentuuri Õpilasleiutajate konkursi auhinnatseremooniaga, kus tunnustatakse parimaid noori mõtlejaid riikliku auhinnafondiga, mille suurus on 32 350 eurot.
Detsembris muutub PROTO maagiliseks võlumetsaks, kus pöörlevad nii laes kui põrandal jõulukuused, luues kaasahaarava ja mängulise elamuse. Jõuluajal pakub PROTO labürindi radadel avastamisrõõmu, kus kohtuvad unistused ja teadus.
Lisateavet sügisese programmi kohta leiate veebilehelt. Tule ja avasta koos perega, kuidas teadus ja loovus saavad osaks lõbusast sügisesest seiklusest!
Eesti sõjamuuseumis näeb toatäit relvi II maailmasõjast ja soomusrongi Vabadussõjast
Sõjamuuseumisse tulles ootab esimene üllatus juba maja ees: Viimsi mõisa õuele on ehitatud jupp ehtsat raudteed ja sellel seisab soomusrong. Just taolistel rongidel oli otsustav roll Eesti iseseisvuse kättevõitlemisel Vabadussõjas. Muuseumi lahtiolekuajal on vagunite uksed muuseumi külastajale avatud ja rongi saab ka seestpoolt uudistada.
Tänavu möödus 80 aasta Eesti ajaloo raskeimatest kaitselahingutest, kus Sinimägedes peatati Punaarmee pealetung. Sel puhul on Eesti sõjamuuseumis avatud ajutine näitus II maailmasõja relvadest. Erakollektsionäärid Aku Sorainen, Kristjan Bachman ja Leo Tammiksaar on oma kogudest välja pannud näidised peagu kõikidest 1944. aastal Eesti pinnal toimunud lahingutes kasutatud käsitulirelvadest, kuulipildujatest ja kergematest tankitõrjerelvadest; lisaks suur hulk teise maailmasõja pioneeritehnikat, kaevikukunsti ja palju muud. Aku Soraineni kogust on näitusel umbes 200 eset, sh 60 relva. Kristjan Bachman, kunstnikunimega Bach Babach pani välja üle 400 ühiku pioneerivahendeid sh ligi poolsada miini ja granaati. Lisaks on näitusel haruldased lipud ja sõdivate poolte vormid. Relvanäitus jääb avatuks tuleva aasta kevadeni.
Ajutine relvanäitus on täienduseks uuele püsiekspositsioonile, mis annab ülevaate Eestist ja eestlastest II maailmasõjas alates baaside lepingu sõlmimimisest ja lõpetades suure põgenemisega Läände. Näituse teljeks on kolme eesti mehe elukäik II maailmasõja ajal: nad lõpetasid koos sõjakooli, kuid sõjakeeris viis nad võitlema eri vormides võõraste lippude all.
Sõjatehnika angaari hooaeg kestab veel kuni isadepäevani novembri teisel pühapäeval. Nii suurt kollektsiooni suurtükke, raskerelvi ja militaarsõidukeid ei leia kusagilt mujalt Eestis. Angaar on avatud muuseumi peamajaga samal ajal kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Kes Viimsisse ei jõua, siis jälgige reklaami: väike sõjamuuseum ratastel koos Eesti 20. sajandi sõjaajaloo näitusega veereb mööda Eestit kuni talve tulekuni.
SÜGIS VABAMUS: Tutvu näitusega Eesti kodanikuühiskonna rollist Vene-Ukraina sõjas
Alates 28. septembrist 2024 saab okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu tutvuda uue ajutise näitusega: “Vabaduse kaitsel: Eesti kodanikuühiskond Vene-Ukraina sõjas.”
/nginx/o/2024/08/26/16315832t1h1f56.jpg)
Eestis mõistetakse, et Ukraina võitlus on ka meie vabaduse eest peetav võitlus. See on lahing kogu selle maailmanurga vabaduse nimel, mida Venemaa näeb oma huvisfäärina, mitte iseseisvate riikidena. Vene vägede julmus, vägistamised, piinamised ja massimõrvad, on šokeerinud kogu maailma ja pannud inimesi tegutsema.
Eesti inimesed on toetanud Ukrainat vabatahtliku töö, annetuste kogumise, humanitaarabi, meeleavalduste ja paljude muude tegevuste kaudu, pakkudes abi nii sõjaväele kui ka tsiviilelanikele. Alates 2022. aasta veebruarist on Eestisse saabunud üle 159 000 Ukraina kodaniku, kellest paljud on saanud rahvusvahelise või ajutise kaitse. Osa neist on jäänud siia elama ja töötama, kuid ligi 70 000 inimest on liikunud edasi.
Näitus toob esile kodanikuühenduste ja riigi rolli Ukraina abistamisel ning avab ukse Eesti ja Ukraina vahelistele tihedatele koostöösidemetele. Külastajad saavad teada, kuidas oleme toetanud Ukraina laste haridust, pakkunud meditsiiniabi, panustanud relvastuse hankimisse ning leidnud teisi võimalusi ja vahendeid. Lisaks kajastab näitus, kuidas on Eesti kodanikuühiskond ka ise Ukrainat toetades muutunud. Näitusel on kajastatud ka eelmisel aastal aset leidnud korruptsiooniskandaale, mis vähendas annetuste hulka ja mõjutas inimeste usaldust vabaühenduste vastu.
Näitus valmib koostöös Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja vabaühendustega. Sisu aitavad luua järgmised organisatsioonid: Aitan Kaitsta, Mondo, Pagulasabi, Päästeliit, Slava Ukraini, Ukraina Kultuurikeskus, United Delivery Mission, Vabaühenduste Liit. Näituse toetajad ja koostööpartnerid on: ERR, Levila, Kaitseministeerium ja Siseministeerium.
:format(webp)/nginx/o/2024/08/26/16315834t1h9e62.jpg)
Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2025.
Loe lähemalt SIIT.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum – elamusterohke seiklus igale spordisõbrale
Tartus asuva Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi näol on tegemist Baltimaade suurima elamusmuuseumiga. Spordimuuseum pakub rohkelt teadmisi ja tegevusi igas vanuses spordisõbrale, olles ideaalne koht nii üksikkülastajatele, peredele kui ka suurematele rühmadele.
Spordimuuseumi püsinäitus "Eesti Spordi Lugu" viib retkele läbi Eesti spordi ajaloo! Sel teekonnal saad tutvuda, kogeda ja avastada nii meie spordiloo säravamaid ja härdamaid hetki kui ka spordi varjupoolt. Kullasärast tragöödiateni, olümpiasangaritest dopingupatusteni – ekspositsioon avab kõiki teemasid ausalt ja põnevalt.
Kogu perele pakuvad põnevust mitmed käed-külge atraktsioonid nagu interaktiivne korvpallinurk, retrotuba, kommentaatoriboks Tarmo Tiisleriga ja nostalgiast pakatav ajalooline võimla. Suurejooneline Eesti Spordi Kuulsuste Hall aga tutvustab meie spordilegendide saavutusi.
Muuseum pakub ka erinäituseid, mis toovad spordimaailma erinevad teemad lähemale. Elamuslik võitluskunstide näitus „Haarete saal” toob välja võitluskunstide esindatust Eestis ja maailmas; kust on võitluskunstid üldse tulnud ja milline on nende kujunemislugu, väärtused ja eetika, popkultuuri ning palju muud. Loomulikult on spordimuuseumile omaselt näitusel ka mitmeid elamuslikke atraktsioone. Peale selle on septembris toimumas võitluskunstide teemaline perepäev, mille kohta jagame peatselt kodulehel ja teistes kanalites infot. On, mida oodata!
Olümpianäitusel „Eestlased Pariisis 1924" saab ülevaate 100 aastat tagasi toimunud Pariisi mängudest, seal osalenud eestlastest ja nende lugudest ning vaatame, kuidas läks olümpial Eesti jalgpallikoondisel. Jalgpalli saab inimlauajalgpalli näol näitusel ka ise järele proovida!
Lisaks kaasahaarava muuseumikeskkonna avastamisele saab osaleda põnevates haridusprogrammides, kus pöörame peale sporditeemade tähelepanu ka keelekümblusele. Programmid on kohandatud erinevatele vanusegruppidele, pakkudes hariduslikku väärtust ja meeldejäävaid kogemusi. Täpsemalt saab programmidega tutvuda spordimuuseumi kodulehel.
Spordimuuseumis on samuti võimalus pidada sünnipäevi, firmaüritusi või osaleda giidiga ekskursioonidel, mis avavad spordimaailma veelgi põhjalikumalt.
Spordimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10-18 ja asub Tartus, Rüütli 15. Täpsem info programmide ja sündmuste kohta on saadaval muuseumi kodulehel ning viska pilk peale spordimuuseumi sotsiaalmeediakanalitele Facebookis, Instagramis, Tiktokis ja Tripadvisoris.
Sügishooaja tipphetked ERMis: suurejooneline Ryoji Ikeda soolonäitus, laste Mängumetsa avamine ja palju muud
Sügiskuud toovad Eesti Rahva Muuseumisse rõõmustavaid sündmuseid igale maitsele ning nii suurtele kui väikestele. Hooaeg pakub ideaalset võimalust sukelduda kunsti ja kultuuri, külastada festivale ja konverentse, mille temaatika ulatub taaskasutusest ja alternatiivsest klubikultuurist kuni muuseumifännide aruteludeni.
Vahetuvate näituste saalis saab 2. novembrist tutvuda Ryoji Ikeda soolonäitusega. Ikeda on maailmakuulus Jaapani helilooja ja kunstnik, kes on eelkõige tuntud audiovisuaalsete performance’ite ja installatsioonide autorina. Ikeda loomingut on suures osas inspireerinud teadus.
Näitus "Kellele kuulub öö" vaatleb erinevate kunstimeediumide kaudu Eesti linnaööd. Ööelu kätkeb endas meelelisi naudinguid, eksperimenteerimist ja loomingulisust ning samas ohtu ja reeglitest üleastumist. Lastel on soovitav näitust vaadata koos täiskasvanuga.
Sügisel on toimumas ka mitmeid kuraatorituure ja lisaprogramme. 19.-22. septembrini peetakse muuseumis elektroonilise muusika festivali ja konverentsi nimega unda. Üritus rõhutab alternatiivsete kogunemiskohtade tähtsust ja klubikultuuri selle erinevates vormides.
Sügisel peetakse muuseumis mitu rahvusvahelist konverentsi. Eri riikide näitusespetsialistid kogunevad inglisekeelsele tippkonverentsile "Momentum: näitused ja mälu". Konverents "Jätkusuutlikkus praktikas: isetegemine, parandamine, taaskasutus ja innovatsioon" toob kokku üle 80 esineja ning fookuses on parandamine, taaskasutus ja argine leiutamine nii minevikus kui ka tänapäeval
14. septembril 2024 avatakse ERMis väikelastele mõeldud tegevusmaastik „Mängumets“ Mängumetsa avamist tähistame perepäevaga „Läks aga metsa mängima“, toimuvad Silver Sepa kontsert, töötoad ning Kohviteatri etendus „Suur Peeter ja väike Peeter”. Mängime Arhitektuurikooli PopUp Kolahoovis, kohtume metsaelanikega ja palju muud! Et pidu oleks vahvam, tule mängumetsa looma, linnu või metshaldja kostüümis! Käsitöösõpradel on võimalus ERMi mängumetsa kasvatada ning saata või tuua hiljemalt 5. septembriks muuseumisse mõni isetehtud mänguasi. Mänguasi peab sobima 3-8aastastele lastele, olema vastupidav, keskkonnasäästlik, puhastatav ning lastele ohutu. Eelistatud on loodussõbralikud materjalid.
ERMi Heimtali muuseumis on 5. septembrist kuni tuleva aasta jõuludeni üleval näitus „Pealaest jalatallani. Sukad, sokid ja jalavarjud“. Näitus uurib jalavarjude ajalugu ja nende kultuurilist tähendust, pakkudes külastajatele ainulaadset ülevaadet igapäevaelu detailidest.
Kuni 8. septembrini on avatud näitus "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…" Väljapanek tähistab sürrealismi 100. aastapäeva, tuues esile selle liikumise mitmekesised ja lummavad aspektid erinevatest kultuurilistes kontekstides.
Sügis toob kaasa rahunemise ning võimaluse avastada põnevaid kunstimeediume, mitmekesist loomingut ning inspireerivaid sõnavõtte! Tulge Eesti Rahva Muuseumi väljapanekutele ja üritustele inspiratsiooni ammutama!