/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Eesti Mälu Instituut (EMI) esitleb täna teise maailmasõja ajel kodumaalt põgenenud inimeste andmebaasi. Haapsalu kultuurimajas toimuval temaatilisel konverentsil osaleb ka Suure põgenemise mälestussündmuste patroon, president Alar Karis.
GALERII ⟩ Alar Karis: teise maailmasõja eest põgenenute andmekogu on hädavajalik (2)
Temaatilisel konverentsil «Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas» tutvustas andmekogu EMI juhatuse liige Meelis Maripuu. Tema sõnul on teise maailmasõja ajel kodumaalt põgenenud inimeste andmebaasi Eesti ja rahvusvahelistest arhiividest praeguseks kogutud ja täpsustatud enam kui 65 000 inimese andmed.
President Alar Karis rääkis, et EMI algatatud teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamine on hädavajalik.
«Eesti kaotas teises ilmasõjas, Vene ja Saksa okupatsioonides viiendiku oma rahvast ning selle suure rahvastikukao mõju tunneme nüüdki, varsti pea sajand hiljem. Nende aastate suured kaotused ja inimohvrid salvestusid siinse rahva ajaloomällu, on kujundanud meie valikuid ja suunanud meie otsuseid. Seetõttu on väga oluline, et kõigi nende inimeste saatus ja lood saaks võimalikult hästi selgeks,» ütles Karis konverentsil.
Teise maailmasõja tragöödiast saab president Karise sõnul läbi tulla mitte kibestumise ja kättemaksusooviga, vaid nendest aastatest ja toimunust rääkides ja kirjutades, seda aega uurides ja tuhandeid ohvreid meenutades, olgu need siis võõrvõimude poolt mõrvatud või küüditatud, sõjas eri pooltel hukkunud või sõjapõgenikud.
«Sestap on Eesti Mälu Instituudi algatatud teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamine hädavajalik, oli ju neid – Eestist sõjapõgenikena lahkunuid – 70 000 kuni 80 000. 70 000 kuni 80 000 meie oma inimest,» tähendas Karis ning tõdes samas, et 80 aastat hiljem on seda keeruline teha, sest enamik on juba surnud ja koos nendega on kadunud ka palju uurimistööks vajalikku materjali.
«Kuid teisalt on see keerukus ka innustav. Veel on võimalik koguda meenutusi otse põgenikelt ning saada neilt või nende järeltulijatelt materjale, mis muidu võivad jäädavalt kaduma minna,» ütles Karis.
Presidendi sõnul püüdlesid kümned tuhanded vabaduse värava poole ja kõik ei mahtunud sealt läbi, sest vabaduse värav võib olla väga kitsas.
«Ka minu ema oma vanematega jäi teekonnal kinni ja naasis Eestisse, hiljem sai temast põllumajandusteadlane, kuid see raske teekond ja siis tehtud valikud oli kogu aeg temaga. Olen ütlemata tänulik, et ta pidas vajalikuks see aeg minu pere tarvis kirja panna,» sõnas riigipea.
Eestist põgenenud inimeste saatused
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta saatuslikust sügisest, kui kümned tuhanded Eesti inimesed põgenesid kodumaalt uue okupatsiooni eest, lootuses siiski hiljem naasta. Eesti Mälu Instituut alustas andmekogu koostamist 2022. aastal.
«Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud rohkem kui 30 aastat. Siiski ei ole tänini selget ülevaadet teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvust, nende päritolust ja hilisemast käekäigust. Seni ilmunud uurimustes hinnatakse Eestist lahkunute arvuks 70 000 – 80 000, mis oli toona ligi seitse protsenti rahvastikust,» ütles EMI juhatuse liige Meelis Maripuu.
Tema sõnul oli eesmärk teada saada, kes olid need inimesed, kes põgenesid. «Milline oli nende sotsiaalne päritolu ja taust, millistest Eesti maakondadest olid nad pärit, kuhu nad pagesid ja kuidas nende teekond edasi kulges,» rääkis Maripuu.
Need andmed võimaldasid põhjalikumat analüüsi. «Mida teise maailmasõja käigus toimunud põgenemine eestlastele kui rahvusele tegelikult tähendas? Mida nende inimeste kaotus meile tähendas?» lausus Maripuu.
Ajaloolane tunnistas, et andmekogu sisaldas ka tema jaoks üllatusi. Tema sõnul on paljudel teada emotsionaalsed lood põgenikest, kes väikese paadiga üle tormise mere Rootsi põgenesid, aga see käis pigem Läänemaa ja saarte inimeste kohta.
«Suures ulatuses tabas 1944. aasta põgenemine ka Tallinnat ja Harjumaad. Pealinnast lahkusid inimesed suurte transportlaevadega algul Poola ja sealt edasi Saksamaale,» tõi ta välja vähe teada fakti, millele on plaanis nüüd rohkem tähelepanu pöörata.
Uurimistöö esimeses etapis keskendus instituut riikidele, kuhu põgenikud Eestist lahkudes esimesena jõudsid: Rootsile ja Saksamaale. Kavas on ka uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujalgi.
Andmekogu on leitav SIIT.
Andmebaasi esitlus Haapsalus
Konverentsil esilinastub dokumentaalfilm «Põgenemine: lahkumine teadmatusse», mis toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas.
Esitletakse teadur Hiljar Tammela koostatud Rootsi paadipõgenike teemalist artiklikogumikku, mõtteid jagavad ajaloolased Eestist ja välisriikidest. Peakõneleja, ajaloolane Andreas Kossert Saksamaalt peab loengu teemal «Välja juuritud: pagulane meis endis»; ajaloolane Heikki Roiko-Jokela kõneleb salajastest Soome lahe ületamistest ja põgenike väljaandmistest Nõukogude Liidule; Pär Frohnert kirjeldab Rootsi rolli ja kogemust põgenike uude ellu aitamisel.
Traagiliste saatuste mälestuseks toimub õhtul kell 17 Haapsalu Toomkirikus Raimo Kangro «Missa süütult hukkunud eestlastele» ettekanne.