Kuku raadio Keskpäevatunnis lahkasid mööduva nädala olulisi teemasid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits.
KESKPÄEVATUND ⟩ Hõbemägi: mul puudub Eesti 200sse igasugune usk (11)
Rääkides endise EKRE liikme Jaak Madisoni liitumisest Keskerakonnaga, arutleti selle üle, kuidas võiksid europarlamandis koos töötama hakata Jana Toom ja Madison.
Heldur Meerits avaldas arvamust, et ilmselt tuleks neil mõlemal mingitel teemadel vait olla. Ta tõi välja, et ka Savisaare ajal oli teemasid, millest Keskerakond ei rääkinud.
Selle peale lausus Ainar Ruussaar, et ta tahaks näha seda inimest, kes läheb Jana Toomi juurde ja ütleb, et ta ei tohi mingitel teemadel rääkida. Ruussaar märkis, et Keskerakonnal on vaja eestikeelseid valijaid ja Madisoni abil võiks ta neid saada. Ta lausus, et kui vaadata, millised olid Madisoni valikud, siis Isamaa ja sotsid ilmselt EKRE taustaga inimest ei taha ja uue erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid tulevikku Madison arvatavasti ei usu. Ruussaar avaldas arvamust, et Jana Toomi ja Jaak Madisoni suhted pakuvad meediale kindlasti huvi ka edaspidi, kuna Jana Toom ilmselt ei loobu oma avaldustest ja nääklemist tuleb seetõttu Euroopa Parlamendis küllaga.
Priit Hõbemägi arvates on EKRE-l ja Keskerakonnal tegelikult palju ühiseid jooni ja seetõttu ei olegi väga suur ime, et Madison just Keskerakonna juurde läks. Ta ütles, et omaette huvitav on selliste ülejooksmiste puhul alati poliitikute arvamuste muutus. Hõbemägi tõi näiteks Madisoni väljaütlemise Tallinna koolijuhi vallandamise kohta. «Kui Tallinna koolijuht kirjutas FBs, et metsavennad on terroristid, siis leidis Madison, et see pole põhjus vallandamiseks. Uude paati istunud Madison viis jutu mujale, öeldes, et seda asja tuleb inimesele selgitada nii, nagu sotsiaaldemokraadid peavad oma uuele ministrile Svetile Krimmi teemat selgitama.»
Saates räägiti ka Eesti 200 tulevikust.
Hõbemägi sõnas, et 31. augusti üldkogul on Eesti 200 valikus üks vana ja üks uus juht ja kõik see paistab nii, nagu oleks seltskond inimesi pimedas toas ja neil pole aimugi, mis toimub. Ta lausus, et ükskõik, kes sellest toast ka välja ilmub, Eesti 200 laev on läinud.
Meerits sõnas, et kuna Eesti 200-l pole mingeid saavutusi, siis pole neil ka järgmistel valimistel valijale mitte midagi pakkuda.
Ruussaare arvates mingeid võimalusi ikka on, kuna erakond on parlamendis ja neil on mitu ministrikohta. Ruussaar lausus, et tegelikult ei näita ka veel kohalikud valimised nende ellujäämist. Tema hinnangul on probleem selles, et näiteks Margust Tsahkna välisministrina on pidevalt pildis, aga teda ei seostata Eesti 200ga.
Hõbemägi lausus seepeale, et kui Eesti 200 on midagi poliitikale andnud, siis on ta andnud haridusministri. Ta lisas, et kui algul tundus, et Lauri Hussar valis riigikogu esimehe koha mugavusest, siis tegelikult ei osutunud see tänu opositsioonile mõnusaks ametikohaks, aga Hussar pidas vastu. Tsahkna asjus arvas Hõbemägi, et kõik teised ministrid on välispoliitika teemadel hoopis rohkem sõna võtnud, eriti peaminister Kallas. «Mul puudub Eesti 200sse igasugune usk.
Saates kritiseeriti ka segadust ettevõtete maksustamisel julgeolekumaksuga.
Hõbemägi märkis, et kui peaminister Kristen Michal lubas maksufestivali lõpetada, siis nüüd on rahandusminister Jürgen Ligi selle uuesti käima tõmmanud. Ta juhtis tähelepanu, et julgeolekumaksu suhtes pole siiani täit selgust. «Me küll maksame ametnikele ja ministritele palka, aga keegi pole suutnud tänaseni öelda, kuidas meid selle julgeolekumaksuga maksustatakse.»
Meeritsa arvates siiski päris kõik segane ei ole, sest käibemaksu ja tulumaksu tõus on selge. Meerits tõi välja, et kuna ettevõtete puhul on tõlgendusi mitmed ja julgeolekumaks on ajutine, siis võib juhtuda nii, et selleks ajaks, kui kõik on selgeks saadud, maksukogumine juba lõpeb. Ta lisas, et kaks protsenti kasumist või kaks protsenti palgafondist siiski töötajat ei mõjuta.
Hõbemägi ei olnud sellega nõus, väites, et kõik maksude tõstmised liiguvad toodete ja teenuste hindadesse ja tarbijad maksavad selle ikka kinni. Selle peale ütles Meerits, et lambist ikka hindu tõsta ei saa, sest kui tarbijal raha ei ole, siis tal lihtsalt pole seda.