Kohus mõistis Martin Repinski õigeks

Martin Repinski kohtuprotsess Harju maakohtus. Foto: Sander Ilvest

Harju maakohus mõistis täna Martin Repinski usalduse kuritarvitamises, kelmuses ja omastamises õigeks, ent ühes omastamise episoodis lõpetas kriminaalmenetluse, kuna teos võisid olla väärteo tunnused.

Kohus rõhutas, et mõistab, miks sellise kaasusega on kriminaalkohtu ette tuldud – tegemist on avalike vahendite kasutamisega ja maksumaksja rahaga ning kui raha on kuritegelikult väärkasutatud, tuleb sellele reageerida.

Usalduse kuritarvitamise süüdistuses seoses Jõhvi vallavalitsuse ametnikele teenistusest vabastamisel kuue kuu palga suuruse hüvitiste määramisega mõistis kohus Repinski õigeks. Kohus leidis, et iga kulu tekitamine ei ole kannatanu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine ega kahju. Süüdi mõistmiseks peaks olema tegemist olukorraga, kus süüdistatav peab võimalikuks, et tema tegevusest saab kannatanu üksnes suurt varalist kahju ja mitte midagi muud.

Vähe tähtis ei olnud kohtu hinnangul ka see, et teenistusest vabastatutud ametnikele makstud kuue kuu palga hüvitise suurus oli Jõhvi vallavalitsuse finantsjuhi ja õigusnõunikuga läbi arutatud.

Otsus üürikulude ja kütusekaardi kasutamise kohta 

Repinski mõisteti õigeks ka kelmuse süüdistuses seoses riigikogu kantselei hüvitatud üürikuludega. Kohus möönis, et sularahas üüri tasumise ja üürikorteri kasutamise asjaolud võisid esmapilgul tekitada põhjendatud kahtluse, kas tegelikult on üüri kunagi tasutud, ent kahtlused ei olnud süüdimõistvaks otsuseks kohtu hinnangul piisavad. Kohus ei tuvastanud, et Repinski oleks riigikogu kantseleile esitanud valeandmeid korteri üürimise, seal elamise ja üüri tasumise kohta ning leidis, et riigikogu liikmete üürikulude hüvitamise täpsemate tingimuste kehtestamine on seadusandja, mitte kriminaalkohtu pädevuses.

Omastamise süüdistuses seoses riigikogu liikme Olerexi kütusekaardi kasutamisega kaheksal korral mõistis kohus Repinski õigeks. Arvestades kuluhüvitiste nappi regulatsiooni ning ebaselget rakendustava pidas kohus põhjendatuks esimese viie tankimise puhul, et tegemist oli riigikogu liikme tööga seonduva kuluga. 

Arvestades, et riigikogu liikmed ei pea pidama liikme tööga seonduvate sõitude kohta sõidupäevikut ega esitama muid aruandeid sõidetud vahemaade, sihtkohtade ja kütuse tegeliku kulu kohta, võimaldab regulatsioon kohtu hinnangul segadust seoses sellega, milliseid sõite võiks käsitada riigikogu liikme tööga seonduvaks, samuti võimaldab see kütusekaarti kuritarvitada, mida saaks kindlasti ära hoida riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korra täiendamisega.

Kütusekaardil oli lipiku peal PIN-kood

Kolmel kütuse tankimise korral ei olnud vaidlust selles, et kütusekaarti kasutas keegi teine, kuid väljaspool mõistlikku kahtlust ei õnnestunud tõendada seda, et Repinski oleks andnud või lubanud kellelgi kolmandal isikul oma riigikogu liikme kütusekaarti kasutada riigikogu liikme tööga mitteseonduvateks sõitudeks. Kõrvaldamata jäi kahtlus, et kütusekaarti võidi kasutada Repinski teadmata. Samuti ei selgitatud kohtus välja Repinski rahakoti kuhugi unustamise asjaolusid ja kütusekaardile ligipääsu omavate inimeste täpset ringi. Kui kütusekaarti kasutati Repinski teadmata, ei saa omastamist ette heita.

26. märtsil 2022. aastal kütuse tankimise kohta tunnistas Repinski, et kasutas ekslikult riigikogu liikme kütusekaarti ning hüvitas kohtumenetluse kestel riigikogu kantseleile kulu 98,68 eurot. Selles osas loobud riigikogu kantselei nõudest.

Arvestades, et kütusekaardil oli Repinski sõnul lipikuga PIN-kood peal, järeldas kohus, et kütusekaart oli seega selgelt eristatav muudest maksevahenditest, mõistõttu võivad Repinski teos olla väärteo tunnused. Kuivõrd selles asjas pole kohtul pädevust väärteoasja lahendada, lõpetas kohus selles punktis kriminaalmenetluse, kuid see ei välista väärteomenetluse alustamist.

Kannatanute tsiviilhagid jättis kohus õigeksmõistmise tõttu läbi vaatamata. Riigikogu kantselei loobutud nõudega seoses lõpetas kohus menetluse. Kohus vähendas menetluskulusid ning mõistis Repinski kasuks riigilt välja kaitsjale makstud tasu katteks 49 826,80 eurot ning kannatanu Jõhvi valla kasuks valitud esindajale makstud tasu katteks 7579,86 eurot.

Harju maakohtu otsus ei ole veel jõustunud.

Riigiprokurör: kohtusaalis kõlanud selgitused ei olnud piisavad

Pildil prokurör Alan Rüütel. Foto: Kristjan Teedema

Riigikprokurör Alan Rüütel selgitas, et neile on oluline, et kohus tuvastas tõendite põhjal süüdistuses esitatud faktilised asjaolud ehk selle, et süüdistuse aluseks olnud teod selliselt ka toimusid. «Küll aga ei nõustu prokuratuur õigusliku hinnanguga, mille kohus neile tegudele andis,» rõhutas Rüütel. 

«Kohus avaldas täna vaid otsuse resolutiivosa ja selgitas saalis põgusalt, kuidas enda hinnanguni jõudis. Kohtusaalis kõlanud selgitused ei olnud aga piisavad, et prokuratuuri hinnangut esitatud süüdistuse osas muuta,» leidis Rüütel. 

Kohus küll nentis, et riigikogu liikmete kuluhüvitistega seotud kord on liialt laialt tõlgendatav, ent see ei muuda prokuratuuri seisukohta, et kuluhüvitisi tohib kasutada vaid otseselt riigikogu liikme tööga seotud ülesannete täitmiseks. «Avaliku raha kasutamisel tuleb olla läbipaistev ja vastutustundlik ning prokuratuuri hinnangul on ka praegust kuluhüvitiste korda arvestades võimalik sellisele tegevusele anda kriminaalõiguslik hinnang,» selgitas ta. 

«Seetõttu ootame kohtult tervikotsust, et tutvuda kohtu argumentatsiooniga täies mahus. Seejärel analüüsime kohtu põhjendusi ja otsustame, millises mahus Harju Maakohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustame,» märkis Rüütel.