Eestis on ahvirõugete vaktsiin olemas

Ahvirõuged Foto: hs.fi

Kuigi maailmas ja Euroopas levivad ahvirõuged endiselt edasi, ei ole Eestis alates 2022. aastast uusi haigusjuhte olnud. Haiguse sissetoomise risk on endiselt olemas.

Terviseamet kirjutab kodulehel, et ahvirõugete sümptomid on sarnased rõugetega, kuid leebemas variandis – haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Iseloomulik nahalööve tekib 1–3 päeva pärast palaviku teket.

Tervishoiutöötajad on ahvirõugete kahtluse korral valmis võtma proovid, mis saadetakse testimiseks terviseameti nakkushaiguste laborisse. 

Keda vaktsineeritakse Eestis ahvirõugete vastu?

Eestis on vaktsineerimise soovitused andnud immunoprofülaktika komisjon ja selle kohaselt võib riskirühmi vaktsineerida nii enne kui ka pärast kokkupuudet.

Enne kokkupuudet vaktsineeritakse üle 18-aastaseid isikuid, kes võivad sattuda lähikontakti kinnitatud või tõenäolise ahvirõugete haigusjuhuga nakkusohtlikus perioodis (seksuaalkäitumine, reisimine, töö jms).

Pärast kokkupuudet vaktsineeritakse üle 18-aastaseid isikuid, kes on olnud lähikontaktis kinnitatud või tõenäolise ahvirõugete haigusjuhuga nakkusohtlikus perioodis ning isikuid, kes töötasid isikukaitsevahendeid kasutamata nakkusohtliku patsiendiga või nakkusohtliku materjaliga.

Vaktsineeritakse riskirühma kuuluvaid inimesi ning iga konkreetse inimese vaktsineerimisvajaduse teeb kindalaks tervishoiutöötaja.

Millal toimus Eestis viimane haigestumine ahvirõugetesse?

Eestis registreeriti esimene haigestunu 28.06.2022. Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 4.09.2022.

Kokku registreeriti 2022. aastal Eestis 11 haigestumist. Kuivõrd haigust võidakse sisse tuua, on tegemist nakkusega, millele ka Eesti arstid aeg-ajalt diagnoosi pannes mõtlevad, kuid pärast 2022. aastat ei ole laboratoorsed uuringud uusi diagnoose kinnitanud ning sümptomite põhjuseks on olnud teised haigustekitajad.

Kui palju on Eestis ahvirõugetevastast vaktsiini ja millal on selle aegumistähtaeg?

Eestisse saabus 2022. aastal 1400 doosi ahvirõugete vaktsiini Jynneos, mis saadi annetusena ELilt. Tervisekassa lao pinnale siirdus 800 doosi vaktsiini ning ülejäänud 600 doosi jaotus nende haiglate vahel, kellel on vastavad säilitustingimused olemas.

Tervisekassa laos on 780 doosi ahvirõugete vaktsiini. Mahakandmisi pole olnud vajadust teha, sest antud vaktsiinipartii kõlblikkusaeg on veel kehtiv. Haiglate laoseisud ei ole tervisekassale nähtavad. Praegune vaktsiinivaru aegub 2025. aasta mai seisuga.

Kui on tekkinud vajadus, siis vaktsineerida saab näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH), Tartu Ülikooli kliinikumis (TÜK), Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas (IVKH).

Milline on olukord ahvirõugetesse nakatumisega Euroopas?

2022. aastal Euroopas esinenud puhangus (klaad 2) tuvastati kokku 25 693 haigusjuhtu. Suurim haigete arv oli 2022. aasta juulikuus – 28. nädalal registreeriti 2588 haigusjuhtu.

2024. aastal on ahvirõugete klaad 2 tüvega varianti registreeritud üheksas riigis kokku 98 juhtumit (juuli seisuga). Ohtlikuma klaad 1 tüvega ahvirõugete esimesest juhtumist Euroopa Liidus teavitas Rootsi 15.08.2024.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC) on oma täna avaldatud riskihinnangus öelnud, et suure tõenäosusega jõuab ka Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonda rohkem ahvirõugete juhtumeid, mida põhjustab Aafrikas leviv ja senisest ohtlikum viiruse klaad 1. Siiski on selle püsiva leviku tõenäosus Euroopas väga väike, eeldusel, et sisse toodud juhtumid diagnoositakse kiiresti ja rakendatakse kontrollimeetmeid ehk nakatunud isoleeritakse ja selgitatakse välja nende lähikontaktsed.