Signe Riisalo vanemahüvitisest: see hüve on ühiskonnale üsna kulukas

«Analüüsime ja siis saame anda selge sisendi valitsusele otsuste tegemiseks,» lubab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: Tairo Lutter

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles Kuku raadio saates «Sihik,» et võimalus lapsega poolteist aastat kodus olla on ühiskonnale üsna kulukas hüve ja praegu on arutluse all võimalik vanemahüvitise lae kärpimine. Samuti analüüsitakse sotsiaaltoetuste muutmist vajaduspõhiseks.  

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rääkis, et vanemahüvitise lagi, milleks on kolmekordne Eesti keskmine palk, on kõrge. «See küündib sinna viie tuhande euro alla ja Eesti on ilmselt ainukene riik maailmas, kus lapse ühel vanemal on võimalik olla poolteist aastat kodus, et väikelast kasvatada. Ma arvan, et on väga hea, et meil selline võimalus on, aga see hüve on tegelikult ühiskonnale üsna kulukas.» Ta lausus, et on kaalumise koht, kas ülempiiri, mis puudutab siiski üsna väikest osa vanemahüvitise saajatest, tuua allapoole. 

Samuti analüüsitakse praegu toetuste muutmist vajaduspõhisteks. Minister märkis, et need, kelle sissetulekud on piisavalt suured, ilmselt igakuist lapsetoetust hädasti ei vaja. «Vajaduspõhisus on minu meelest mõistlik ja hea. Meil tuleb hoida oma riigi kulutused tasakaalus nii, et hüved, mida me inimestele pakume, oleksid kaetud selle maksutuluga, mida riik inimestelt korjab.» Riisalo tõi välja, et kahjuks on hüved kasvanud nii suureks, et neile peab peale maksma, kuna maksutulust selleks ei piisa. 

Minister selgitas, et kokkuhoid ei tähenda mitte ainult hüvede vähendamist, vaid see tähendab paralleelselt ka bürokraatia vähendamist ja riigiaparaadi optimeerimist ning kärpeid ametnikkonnas. Ta selgitas, et praegu on ju ülesandeks kõigest analüüsida sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmist, et aru saada, millised võiksid olla plussid ja miinused ja kuidas seda kõike oleks võimalik teha. Riisalo lisas, et tegelikult ei käi jutt ainult lapsetoetuste vajaduspõhiseks muutmisest, vaid sotsiaaltoetustest üldse. 

Vastates saatejuhi küsimusele, kas vajaduspõhine lähenemine ei too kaasa täiendavaid kulutusi toetussüsteemi haldamisel, ütles Riisalo, et kui koalitsioonis tehakse otsus minna üle vajaduspõhistele toetustele, tuleb see süsteem teha automatiseerituks. «Kui me peaksime seda käsitsi tegema, on bürokraatia meeletu ja sellist teed kindlasti ei ole tark minna.»