Kindlustaja: 40 protsenti sõidukikahjudest toimub parklates

Ülemiste keskuse parkla. Foto: Taavi Sepp

ERGO kindlustuse andmetel toimub 40 protsenti kõikidest sõidukikahjudest parklates ja keskmise kahju suurus on 1200 eurot, viimase aasta kulukaim õnnetus läks aga maksma koguni 15 000 eurot.

Enamasti ei ole kahjud küll suured, aga siiski piisavad, et autot rikkuda. «Sageli lüüakse autouks mõtlematult hooga vastu teist autot või rihitakse parklas manööverdades teisi, aga ette tuleb ka raskemaid juhtumeid,» rääkis ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Lepvalts toob välja ühe tõsisema juhtumi, kus kipsis jalaga autojuht ajas pedaalid kogemata segamini ja pidurdamise asemel sõitis otsa kaubanduskeskuse juures pargitud sõidukile ning lükkas selle omakorda veel vastu teist pargitud sõidukit. Kahju suurus kokku oli üle 15 000 euro.

Parklates tuleb meeles pidada, et parkimismajades on kõrguse piirang ja liiga kõrge masinaga ei saa parklasse siseneda. «Näiteks meenub üks juhtum, kus buss sõitis parkimismajja sisenedes laes olnud videosüsteemid sodiks. Samuti unustavad inimesed aeg-ajalt auto katusele paigaldatud asjad. Näiteks tuleb meelde olukord, kus juht unustas katusele kinnitatud rattad ja need ei mahtunud parkla uksest sisse ning said viga,» rääkis Lepvalts.

Peamised Tallinna parklate opereerijad on Ühisteenused ja Europark. Ühisteenuste arenduse- ja tugiteenuste juhi Aare Seppa sõnul aitavad parkimismajade videokaamerad juhtumeid uurida. «Näiteks saab sündmuskohalt lahkumisi tuvastada ja nende autode numbreid video pealt kätte saada,» rääkis Sepp.

Lepvaltsi sõnul on korrektne peale parklaõnnetuse põhjustamist oodata ära, kuni juht naaseb sõidukisse. «Edasi saate koos täita ära teate avarii.ee veebilehel või helistada politseisse ja anda juhtunust teada. Ükskõik kui kiire juhil ka ei oleks, kunagi ei tohi jätta oma kontakte esiklaasile kojameeste vahele ja sõita kohapealt ära. Kojameeste vahele pandud paberilipik võib kaduma minna ja siis on tegemist sündmuskohalt lahkumisega. Sellisel juhul on juhi kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kannatanule väljamakstud hüvitise summas,» rääkis Lepvalts.

Parklakahjud ja sealjuures autouksega teise sõiduki mõlkimine hüvitatakse liikluskindlustuse alt. Kui pargitud sõidukit kahjustanud teist sõidukit tuvastada ei õnnestu, siis on abiks kaskokindlustus. Autoomaniku kohustuseks jääb tasuda lepingus kokkulepitud omavastutus.

Parklaõnnetusi toimub Sepa hinnangul siiski rohkem suurtes korraldamata parklates, mis võib ka parklakahjude arvu nõnda suureks ajada. Ka ERGO esindaja Lepvalts kinnitab, et suvisel ajal juhtub palju parklaõnnetusi suurürituste ajal, kus parkimiskohti on keeruline leida ja plekimõlkimised on sagedased.

Lepvalts lisas, et kaubanduskeskuste juures ei maksa alati otsida sissepääsule kõige lähemaid ja kitsamaid kohti, vaid parkida pisut kaugemale. Nii võib ära hoida nii mõnegi suurema või väiksema kahjustuse oma autole. Oluline on meeles pidada, et parklad ei erine tavapärasest liiklusest ning ka seal kehtivad samad reeglid, mis mujal liikluses. Ehk valvsus ja tähelepanu peab säilima kõikjal.