Gaasilised kütused on ehk kõige selgema märgistusega, sest info rombikujulise tähistuse sees näitab, kas sõidukit võib tankida vesinikuga (H2), CNG, LNG või LPG kütusega.
Vedelgaasi tankimist peetakse sageli ohtlikumaks kui fossiilseid kütuseid. Avaliku statistika järgi on tegemist aga müüdiga. Suurim vastutus ohutu tankimise tagamiseks on gaasiauto omanikul, kes peab tagama korralised hooldused ning täitma gaasipaagi turvanõuded. Ainuke reaalne oht gaasiauto tankimisel on kehvasti hooldatud sõiduk. Tankur ei kontrolli auto ja gaasipaagi seisukorda, vaid ainult rõhku, millega gaasi paaki lastakse. Kui gaasipaak ei pea sellele rõhule vastu võib tekkida ohtlik tagajärg. Maagaas vajab süttimiseks aga näiteks kõrgemat temperatuuri kui bensiin, seega süttimisoht on madal, küll aga võib õhkupaiskunud gaas tekitada tuntavaid lööklaineid.
Tasub veel meeles pidada, et gaasitankurid on kasutamiseks vaid sõiduauto gaasipaagi täitmiseks. Terminali gaasitankurid ei ole mõeldud majapidamis- ja grillgaasi balloonide tankimiseks. Kui seade ei ole sellisel otstarbel ja viisil kasutamiseks ette nähtud, ei saa tagada selle ohutust.
Tanklates olevad keelu- ja ohutusmärgid võivad küll tunduda igava ja kulunud tapeedina seinal, kuid see on tankija rutiin, millest ei tasu loobuda.
Iga päev teeb keegi meie ümber oma elu esimese tankimise ning ei pruugi tunda põhireegleid nagu mootori seiskamine tankimise ajaks, suitsetamiskeelud jne. Iga keelumärgi eesmärk on hoida ära võimalikud riskid ohtliku olukorra tekkimiseks.