Inimõiguste keskus asus kaitsma elamisloata jäetud ukrainlast

Eesti rahvaarv suurenes 2022. aastal, sest peale Venemaa agressiooni saabus siia hulgaliselt sõjapõgenikke. Pildil Ukraina sõjapõgenikud Luhamaa piiripunktis. Foto: Margus Ansu

Inimõiguste keskus kaitseb Ukraina kodanikku strateegilises kohtuasjas, mille keskmes on politsei- ja piirivalveameti (PPA) otsus jätta puuduva sõjaväepileti pärast läbi vaatamata Eesti elamisloa taotlus. Keskuse juristide hinnangul kujutab otsuse kehtima jäämine ohtu õigusriigi põhimõtetele Eestis.

Ukrainlane oli 18-aastane, kui alustas Leedus ülikooliõpinguid. Aasta oli siis 2015. Pärast ülikooli lõpetamist leidis Mõkola töö Eestis. Ta töötab tuntud IT-ettevõttes analüütikuna ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes. Aprillis esitas ta PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse Eestisse püsivalt elama asumiseks. PPA jättis taotluse läbi vaatamata, põhjendades otsust esitamata jäänud sõjaväepiletiga. Ametnike väitel võib pileti esitamata jätnud noormehele elamisloa andmine kujutada ohtu Eesti vabariigi julgeolekule.

Noormees ei esitanud PPA-le sõjaväepiletit lihtsal põhjusel – tal lihtsalt pole seda. 18-aastaselt välismaale õppima ja elama läinud noormees pole Ukrainas ajateenistust läbinud. Ja ehkki siseministeeriumi esindaja sõnul ei ole pileti puudumine kaugeltki määrav taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemisel, vaid iga elamisloa taotlus vaadatakse eraldi ja põhjalikult läbi, hinnatakse andmeid ja ütlusi, siis noormehe puhul ausast põhjendusest siiski ei piisanud.

Inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna juristide Uljana Ponomarjova ja Nora Kuriku hinnangul ei ole PPA praktika kooskõlas siseministeeriumi seisukohtadega. «Ehkki siseministeeriumi ametliku avalduse kohaselt ei välista sõjaväepileti puudumine tingimata elamisloa andmist, ei vaadata PPAs elamisloa taotlust isegi läbi, kui taotleja ei esita sõjaväepiletit või sõjaväeteenistusest väljaarvamise tõendit. Seega läheb PPA praktika otseselt vastuollu ministeeriumi ametliku avaldusega,» selgitab Ponomarjova.

Lisaks valmistab keskusele muret see, et PPA sidus noormehe elamisloa taotluse läbivaatamata jätmise otsuse ilma igasuguse põhjenduse ja reaalse seadusliku aluseta väidetava tuvastamata ohuga Eesti julgeolekule.

«Eesti elanike turvalisus on ülioluline, kuid õiguskaitseorganid peavad seda tagades lähtuma seadusest ja iga inimese inimõigustest. Nende tagamiseks peab õigusriik toimima igas olukorras, ka keerulistel aegadel,» selgitas Kurik. «Praegu jäävad paljud sõjaväepiletita elamisloa taotlejad jokk-lõksu, kust nad omal jõul välja ei pääse.»

Ta lisas, et isegi kui noormehel oleks PPA nõutud dokument olemas, ei annaks see alust järeldusele, et talle elamisloa andmisega võib kaasneda oht Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale. Ukraina riigi vabaduse eest seismine ei ohusta Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda.

Inimõiguste keskus esitas kaebuse taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tühistamiseks Tallinna halduskohtule möödunud nädalal.