Erakondade reitingud: Isamaa on viimastel nädalatel toetust kaotanud

Urmas Reinsalu Foto: Michal Cizek

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 17,8 protsenti ja Reformierakonda 16,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, selgub ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimase nelja nädalaga langenud 2 protsendipunkti võrra. Teisel kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,5 protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Kolmandal kohal oleva Reformierakonna toetus ei ole viimastel nädalatel oluliselt muutunud.

Esikolmikule järgnevad EKRE toetusega 12,9 protsenti ja Keskerakond 12,6 protsenti, Parempoolsed 5,1 protsenti ning Eesti 200 toetus on 3 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,7 protsenti ning opositsioonierakondi 54,5 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et toetustabeli tipus oleva Isamaa reiting on sel nädalal langenud alla 30 protsendi.

«Nende lähiaja toetuse tipp oli juuli keskel ning pärast seda toimunud toetuse vähenemine on ilmselt suuresti toimunud tänu sellele, et paljud Isamaa toetajad, kes tulid nende selja taha EP valimiste ajaks, on tagasi liikunud eelistuseta valijate hulka. Eelistuseta valijate osakaal valijaskonnas on viimasel ajal kõige enam peegeldanud just Isamaa valijate liikumist,» märkis ta.

Teisel ja kolmandal kohal jätkavad sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. «Viimastel nädalatel on mõlemad oma positsioone parandanud, kuid teine koht püsib siiski veel sotside käes. Alates Euroopa Parlamendi valimistest on sotsid oma toetust kasvatanud üksnes naissoost valijate hulgas. Sotside puhul on näha peaaegu kahekordset toetuse erinevust meeste ja naiste hulgas. Sarnaselt EKRE-le, kelle toetus on oluliselt kõrgem meeste hulgas, on sotside puhul tegemist ühe suurima soolise toetuslõhega erakonnaga Eesti poliitmaastikul. Reformierakonna ja Isamaa toetus meeste ja naiste hulgas on oluliselt võrdsem ning on näha, et nemad ei apelleeri nii väga ei otseselt ega kaudselt soolistele erinevustele poliitikas,» selgitas Mölder.

Tema sõnul paistab Reformierakonna valijaskonna struktuuri puhul viimasel ajal silma üks väga huvitav muutus. «Kui opositsioonis olles oli nende toetus suhteliselt kõige madalam kõige vanemastes valijagruppides – 65 aastat või rohkem – siis praeguseks on ülejäänud valijagruppides Reformierakonna toetus oluliselt langenud. Kuid vanemate valijate hulgas on see pigem püsinud varasemaga võrreldaval tasemel või kohati isegi tõusnud. Seega näeme praegu olukorda, kus Reformierakonna suhteline toetus on kõrge just kõige vanemate valijate hulgas. Pensionärid ning mitte ilmtingimata varakeskealised kõrge sissetulekuga inimesed on praegu Reformierakonna toetuse üks tugisambaid,» rääkis ta.

Neljandal ja viiendal kohal jätkavad sisuliselt võrdse toetusega EKRE ja Keskerakond. «Kui Keskerakonna toetus oli varem alati kõige kõrgem algharidusega valijate seas ja kõige madalam kõrgharidusega valijate seas, siis viimasel ajal oleme näinud mingil määral vastupidist. Praegu on nende toetus kõige madalal just algharidusega valijate hulgas ning nende suhteline positsioon kõrgharidusega valijate seas on pigem paranenud,» märkis Mölder.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. juulist kuni 11. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.