Inimeste armastatud kodupood on tagasi

Foto: Rimi Eesti Food AS

Eestis kinnitavad korraga kanda nii Ida-Euroopa kui Põhjala trendid. Meil on sarnaselt Põhjamaadega päris palju kaubanduspinda inimese kohta. Teisalt kuulume Ida-Euroopasse nii tehnoloogilise innovatsiooni laia leviku poolest poodides, aga ka kogukonnapoe tagasituleku pärast. Asumikaupluste käibed on nii Eestis kui mitmetes teistes siitkandi riikides tõusuteel. Selle trendi tuules investeerime ka meie Rimis just uute kogukonnapoodide rajamisse ja olemasolevate renoveerimisse. Sel eesmärgil panustame tänavu ja tuleval aastal ligi 20 miljonit eurot.

Digitaalsete lahenduste võidukäik toidupoes

Koroona muutis paljusid meie igapäevaelutegevusi, nii ka seda, kuidas toidukraami ostame. Enam ei käida kord nädalas poes, et siis ääreni täis ostukäru autoni sikutada. Suuri hüpermarketeid külastatakse ikka, ja päris tihti, aga ostukorv on varasemast palju väiksem. Pigem käsitletakse neidki tavapoena, kust leiab vajadusel ka erilisemat toidukraami. Hüpermarketeid on Eesti turul ka piisavalt ja 5000-ruutmeetrisi suurpoode ilmselt pigem juurde ei tule.

Pandeemia järel on aina popimad digiuuendused poodides ja Eesti digiriigina on muidugi Euroopas esimeste seas, sest meie tarbija jaoks on digilahendused lihtsad ja harjumuspärased. Näiteks on viimase aastaga e-poe tellimuste hulk kasvanud 41%, äpi kasutajate hulk aga 70% võrra. Iseteeninduskassa ja mobiilsed skaneerimislahendused on Eesti poodides igapäevased: 50-60% tänastest poeskäikudest toimetatakse iseteeninduskassades ja see arv kasvab tasapisi. Üksikutes kauplustes tehakse näiteks aga juba 90% ostudest digitaalsel viisil. Kaupluseketid pakuvad aina enam erinevaid digilahendusi, et seda protsessi veel tempokamaks nügida. Näiteks on mobiilne skännimine olemas kõigis meie poodides ja umbes viiendikus neist saab iseteeninduskassas maksta juba ka sularahaga. Sarnaseid liigutusi teevad ka konkurendid.

Samal ajal on Euroopas ja maailmas laiemalt palju riike, kus digilahendused nii populaarseks saanud ei ole ja mõnel pool kasvab erinevatel põhjustel hoopis teenindajaga kassade osakaal vahepeal juurutatud iseteeninduskassade arvelt. Digilahenduste eelistamine klientide poolt võimaldab kauplustel personaliseerida erinevaid pakkumisi ja see on klientidele meeltmööda.

Kogukonnapoe kasvav roll

Lisaks näeme pandeemia järel kogukonnapoe populaarsuse kasvu: asumikauplused on tarbijate poolt armastatud igapäevapoed, mille ümber tekib sageli kogum muid teenuseid ja tegevusi, mis inimeste argielu sujuvamaks muuta aitavad. See on loogiline areng: kogukondliku aktiivsuse kasvu näeme Eestis mitmel rindel, meie kogukonnad on aina aktiivsemad erinevaid algatusi ellu kutsuma, mis kohaliku rahva elu edendada aitavad. Usun, et mida tugevamad on kohalikud kogukonnad, seda paremini läheb ühiskonnal tervikuna.

Nii on loomulik, et suuname arvestatava hulga plaanitud kinnisvarainvesteeringutest just asumipoodide renoveerimisse või loomisse, sest sinna on liikunud tarbija fookus. Tänavu Tartus avatud Puiestee Rimi on sellise kaubanduspinna selge näide, sarnase kaupluse avasime augusti alguses Järvekülas Peetri aleviku piirkonna elanikele. Järveküla kauplus on üks Eesti energiasäästlikumaid kaubanduspindu, mille peamiseks soojusallikaks on külmasüsteemi jääksoojus ning hoone jahutamiseks kasutatakse looduslikku gaasi CO2.

Tuleval aastal aga avaneb kogukonnapood Keilas, kus kahekordses kogukonnakeskuses asuvad supermarketi kõrval apteek ja fitness klubi. Kevadel Noblessneris avatud iseteeninduspood on samuti kogukonnakauplus digitaalse “kiiksuga”. Tänavu ja tuleval aastal avame uusi asumikauplusi ja renoveerime olemasolevaid - kokku saavad uue kuue 18 kauplust ja avame 5 uut. investeeringute kogumaht on ligemale 20 miljonit eurot.

Renoveerimistööde ja uute kaupluste rajamise juures on oluline märkida ka seda, et need on mõeldud mitmel moel säästmist toetama. Rajades uusi kauplusi asumitesse, kus seni kodupoodi pole, vähendame inimeste aja- ja kütusekulu. Vahetades renoveerimiste käigus olemasolevates kauplustes külmutussüsteemid modernsemate vastu ja otsides muid võimalusi elektri säästmiseks, vähendame aga oma keskkonnajalajälge ja kaupluste kulusid.

Digitaalne koos koduse ja kohalikuga

Eesti inimesed on alati osanud nutikalt kombineerida omavahel uut ja vana-head. Sellised on meie inimeste soovid ka oma poodide osas - tahaks ruttu ja mugavalt, digitaalselt ja kohapeal, samas tahaks jalakäigu kaugusele oma kodupoodi, kust saab värsket Eesti toitu. Nende soovide vahel tasakaalu leidmine on praegu meie jaekaubandusturul oluline konkurentsieelis.