/nginx/o/2012/04/13/1054056t1h4e37.jpg)
Pärast mullu 11. augusti tulistamisjuhtumit ning mitmete Põhjamaades toimunud terrorirünnakute ja Eestis aset leidnud tulirelvaga rünnakute sagenemise tõttu on kaitseministeerium asunud seniseid turvameetmeid karmistama ning välist turvaperimeetrit laiendama.
Selleks on juba praegu külalistele piiratud vahetu sissepääs peauksest ning märkimisväärselt suurendatud ministeeriumi hoonet turvava Kaitseliidu valveüksuse võimekust.
Lähikuudel rajatakse ministeeriumi fuajeesse külalistele turvakontrolliala ning majja sisenevate külalised peavad läbima senisest tunduvalt põhjalikuma turvakontrolli. Samuti püstitatakse sõiduteede äärde betoonist tõkised, mille eesmärk on takistada autode parkimist vahetult ministeeriumi hoone kõrvale.
«Paraku pole nende muudatustega võimalik ära maandada kaugeltki mitte kõiki turvariske ja ohte. Nii näiteks pole tiheda hoonestusega kesklinnas enam võimalik rajada kaitseministeeriumi hoone ümber piisava suurusega turvaperimeetrit, mis kaitseks kõigi julgeolekuohtude eest,» rääkis Kuimet.
Esialgu taheti ehitada hoone ette eraldi pääsla, mis oleks välistanud soovimatute isikute sissepääsemise, kuid klaasist pääslahoonet ei jõudnud ministeerium isegi projekteerima hakata. Muinsuskaitse lämmatas selle mõtte juba eos, öeldes et kaitsealusele hoonele ei tohi ühtegi juurdeehitust teha.
«Seetõttu – arvestades hoone tänasest asukohast, linnaruumist ja linnaruumi kujundamisest tulenevaid piiranguid, saab kaitseministeeriumi hoone kõik turvanõuded tagada uue, kõikidele kaasaegsetele julgeolekunõuetele vastava hoone ehitamisega asukohta, kus on võimalik rajada ka piisava suurusega julgeolekuperimeeter,» ütles Kuimet.
Ta lisas, et kuna uue hoone ehitamine võib võtta aastaid, parandatakse ministeeriumi turvameetmeid selle piirini, mida praegune asukoht võimaldab. Lõplikku otsust või tähtaega kaitseministeeriumi uue hoone rajamise osas täna tehtud ei ole.
«Kaitseministeeriumi esmaseks taristuprioriteediks on praegu ajateenijate olme- ja väljaõppetingimuste parandamine ning kaitseministeeriumi uue hoone rajamine ei toimu kindlasti sõdurite olme- ja väljaõppetingimuste arvelt,» lubas Kuimet.
Mullu 11. augustil tungis Armeeniast pärit, kuid Eesti kodakondsust omav Karen Drambjan kaitseministeeriumi hoonesse. Püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses, keegi teine tõsisemalt vigastada ei saanud.