Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) alustas tänavu kevadel LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava loomist. Eile toimus Tartu 2024 Pride nädala raames selleteemaline arutelu.
Ministeeriumis valmib LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava (9)
Tegevuskava eesmärk on suurendada riigiasutuste, kodanikuühiskonna ja erinevate valdkondade koostööd selleks, et tagada LGBT+ inimeste heaolu, võrdsed võimalused ja turvatunne.
Loodava tegevuskava keskmes on neli valdkonda: turvalisus, haridus, tervis ja tööelu. Eraldi grupina on fookuses transinimeste heaolu erinevates eluvaldkondades.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul soovitakse tegevuskava loomisega tugevdada LGBT+ inimeste turvatunnet, heaolu ja võrdset kohtlemist ühiskonnas. «Soovime luua Eestit, kus LGBT+ inimesed saavad elada oma elusid vabalt nii, nagu nad seda soovivad. LGBT+ inimesed peavad tundma end hoituna ja turvaliselt kõigis ühiskonnaelu valdkondades – nii tööl, vabal ajal, koolis, arstikabinetis kui avalikus ruumis. Paraku see alati nii ei ole,» ütles Riisalo.
Eesti on viimaste aastakümnete jooksul LGBT+ inimestele võrdsema ühiskonna suunas liikunud. Tänavu hakkas kehtima abieluvõrdsus, märtsi algusest kadusid diskrimineerivad piirangud veredoonorluses.
MKMi võrdsete võimaluste nõunik Taavi Talupuu rääkis, et Tartu 2024 Pride nädala raames toimunud arutelul rõhutati mitteformaalsete võrgustike ja kogukonna enda pakutavate teadmiste ja toe olulisust.
«Võrdsus puudutab kõiki eluvaldkondi ning ei ole ainult ühe ministeeriumi vastutada. Just seetõttu soovimegi LGBT+ tegevuskava protsessis tuua kokku kogukonna, eri sektorite ja elualade esindajad ning ühiselt panna paika suunad ja tegevused, kuhu lähiaastatel liigume,» ütles Talupuu.
Tegevuskavaga pannakse paika plaani, kuidas lähiaastatel LGBT+ inimestele erinevates eluvaldkondades võrdsemat ja turvalisemat ühiskonda luua. Tegevuskava on planeeritud valmima 2024. aasta lõpuks.
Tartu 2024 Pride nädala kulminatsiooniks on 17. augustil toimuv rongkäik, mis on esimene abieluvõrdne paraad Eestis.
«Pride rongkäik on märgiline avaldus meie ühiskonna pühendumusest võrdsusele ja mitmekesisusele,» ütles Talupuu.
Statistika näitab, et pea 65 protsenti Eesti inimestest ei julge avalikus ruumis endaga samast soost elukaaslase käest kinni hoida.
Ligemale 70 protsenti koolides käivatest LGBT+ õpilastest koges viimasel kooliaastal vaimset vägivalda ning iga neljas Eesti inimene tunneks end ebamugavalt, kui nende kolleeg oleks LGBT+ inimene. LGBT+ inimesed, kes enda identiteeti tervishoiusüsteemis jagavad, kogevad kaks korda suurema tõenäosusega negatiivset kohtlemist ja diskrimineerimist.