Keskkonnaagentuur jätkab kohtuvaidlust looduskaitsjatega

Raielank Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaagentuur kaebas edasi Tallinna halduskohtu 17. juuni otsuse statistilise metsainventuuri (SMI) andmete kohtuasjas ning Tallinna ringkonnakohus võttis asja 6. augustil menetlusse.

Kohtuasja algatasid 2021. aastal kolm keskkonnaorganisatsiooni – MTÜ Roheline Kogukond, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnateabe Ühendus.

Statistilise metsainventuuri (SMI) andmete avalikustamise kohtuasjas on eelotsuse juba langetanud Euroopa Kohus tänavu märtsis. Euroopa Kohus leidis, et andmeid võib salastada üksnes juhul, kui tekib mõistlikult ettenähtav ja konkreetselt põhjendatud risk Eesti rahvusvahelistele suhetele või keskkonnakaitsele, teatas BNSile looduskaitse aktivist Farištamo Eller.

Kaebajate sõnul on kahetsusväärne, et riigiasutus nõnda kohtuskäimist jätkab. «Kas tõesti on lihtsam lõputult kohtus käia ja sellele maksumaksja raha kulutada kui oma praktikatele otsa vaadata, neid vajadusel muuta ja päriselt keskkonnakaitsega tegeleda,» märkisid kaebajad.

2022. aastal muudeti metsaseadust, piirates andmetele ligipääsu sõnaselgelt ka seadusega. Muudatuse järgi hakkasid ülikoolid kindlatel tingimustel saama taotleda SMI andmete väljastamist, ent teistel osalistel, sealhulgas keskkonnaühendustel, aga jätkuvalt neile andmetele ligipääs puudub.

Püsiproovitükkide koordinaadid kuuluvad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) paragrahvi 24 lõike 2 järgi keskkonnateabe korras avalikustamisele, kuid jõustunud seaduse muudatus piirab seda endiselt (MS paragrahv 9, lõige 8).

Halduskohus selgitas, et «keskkonnaorganisatsioonide huvid ei ole eelduslikult kokkulangevad metsaomanike või -arendajate huvidega, pigem on need hoopis vastassuunalised, mistõttu pole usutav, et statistikaga manipuleerimine oleks keskkonnaorganisatsioonide huvides või ka nende võimuses.»

Kohus selgitas kohtuotsuses, et keskkonnaagentuuri (vastustaja) poole pöördunud keskkonnaorganisatsioonidel on keskkonnaalaste õiguste tagamisel täita oluline roll, mistõttu peaks kohtu arvates andmete esitamata jätmine, mis võimaldab veenduda riikliku statistika õigsuses, tuginema konkreetsele õiguslikule alusele ja olema põhjendatud.

Vastustaja põhjendused aga ei täida kohtu hinnangul Euroopa Kohtu antud suunises toodud nõudeid ehk puuduvad tõendid, mille pinnalt tuvastada, et avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.