VIDEO ⟩ Kaitseväe luurekeskus: olukorral Kurskis võivad olla suured tagajärjed Venemaa sisemisele dünaamikale

Kaitseministeerium andis pressikonverentsil ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest ja ka 6. augustil alanud Ukraina sissetungist Venemaa territooriumile Kurski oblastisse. 

«Ma olen mõnevõrra harjumatus rollis, kuna luure räägib positiivsemaid asju, kui on viimasel ajal kombeks. Ütlen kohe ära, et Ukraina pole ametlikult kinnitanud, et nad oleksid Kurski oblastisse tunginud,» rääkis kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja kolonelleitnant Janek Kesselmann. 

Kui 6. augustil toimus ukrainlaste esimene üle Vene piiri tungimine, siis nägi see välja nagu pataljoni tasemel reid ehk 300–500 inimest. «Praeguseks on see kasvanud millekski enamaks kui reid. Endiselt meile teadaolevalt on võimalikud Ukraina üksused alas sees. Julgeme öelda, et Vene Föderatsioonile oli see tegevus üllatav ja nad ei olnud selleks valmis. Nüüd on nad sunnitud selle olukorraga kohanema,» ütles Kesselmann.

Miks oli ukrainlastel pealtnäha nii lihtne Venemaale tungida – kas see piir seal ei pea? «See, mida me näeme Kurski oblastis, viitab sellele, et Ukraina suutis vastast üllatada. Kui kaks riiki on sõjas, siis me ei saa rääkida tavapärasest riigipiirist. Me räägime konfliktijoonest. Selle dünaamika, kuidas konfliktijoonel tegutseda, määrab ära kaitsva riigi hinnang. Antud juhul peaks Venemaa seda piiri kaitsma, kuid ta ei suuda seda teha. See on selgelt üllatus,» selgitas Kesselmann.

Kas olukord Kurskis tähendab seda, et Venemaa peab osa oma üksusi Ukrainast välja viima? «Kui ukrainlased kinnistuvad sellele alale, siis Venemaa peab adekvaatse jõu sinna saatma,» vastas ta. «Venelastel on meeletud kaotused lahinguväljadel, sest tihtipeale seal, kus nad tahavad edu saavatada, on ukrainlased kaitses ja jõud, millega Venemaa Föderatsioon pressib peale, ei ole vastavuses sellega, mis on kaitsjate seis. Selline laupa jooksmine on kaotustemahukas. Ma ise siiralt imestan, kuidas vene inimesed lepivad selliste kaotustega, mida nad seal kannavad,» rääkis ta.

Kesselmanni sõnul peab Venemaa nüüd seda olukorda lahendama ning ressursse kasutama asjadeks, milleks nad ei olnud valmis. «Ala, mille Venemaa Föderatsioon kaotas, on hinnanguliselt 15 x 15 km. Ala on suuruselt võrdväärne sellega, millega Ukraina üksused said mõne päevaga hakkama. Loodame, et see tegevus läheb edukalt, sest sellel võivad olla suured tagajärjed Vene Föderatsiooni sisemisele dünaamikale,» rääkis Kesselmann.

Põlevad laskemoonalaod ja hädad värbamisega

Järgmine positiivne uudis on ukrainlaste tegevus Venemaa sügavustes, kus nad korraldasid tabamuse ühele lennuväljale. «Olete näinud, et Venemaa kasutab Ukraina vastu täpislöökide asemel aina enam liugpomme, sest see on odavam viis mõju lahinguväljale tuua. Väga küüniline viis,» nentis Kesselmann. Ukraina tabas 3. augustil Morozovski lennuvälja laskemoonaladu ja eile Lipetskis samasugust laskemoonaladu – see põleng kestab siiani. 

«Venemaa Föderatsiooni jaoks on probleem ka tegevusvabadus Mustal merel. See on unikaalne, sest Ukraina suutis selle efekti saavutada ilma omamata ise võrdväärset mereväge,» rääkis Kesselmann. 

Sellele, et Venemaa on raskustes, viitab asjaolu, et Venemaa kaotab lahinguväljal rohkem inimesi, kui ta suudab päevas värvata. Venemaa kaotab 1500 inimest päevas. Samal ajal on nad väitnud, et suudavad värvata 1000 inimest päevas. Kesselmann ütles, et värbamine ei lähe neil siiski hästi, nad on pidanud järjest tõstma värbamise tasu. Näiteks aasta tagasi sai teenistusse tulija lisaks boonustasuna pea 2000 eurot, praegu on tasu kasvanud kuni 20 000 euroni. «See viitab, et värbamine ei lähe positiivselt,» rääkis kolonelleitnant Kesselmann.

Lisaks kõigele sulgeb Venemaa ka Youtube'i oma elanikkonnale. «Kui sa keerad vabad kanalid oma elanikkonnale kinni, siis järelikult tahad tõhusamalt oma elanikkonnale valetada,» rõhutas Kesselmann. 

Kui tõenäoline on see võimalus, et Ukraina võtab Kurski nagu pantvangi, et saaks seda kasutada vahetuskaubana mõne oma piirkonna tagasisaamiseks? «Siin ma ilmselt ei saa luurajana ja kaitseväelasena kommenteerida. Inimesena ma väga loodan, et tuleb poliitiline võimalus. Loomulikult tahaks, et see tooks sõja lõpu lähemale,» vastas Kesselmann. 

Võimalike rahutuste kohta Venemaal ütles Kesselmann, et iga riik on oma valitsejat väärt. «Venemaa Föderatsioonis on tekkinud aastate jooksul selline olukord, kus rahvastik on olnud passiivne oma võimu ohjamises. See terav osa elanikkonnast, kes tahab muuta olukorda, on kas maha surutud, riigist välja surutud või suisa tapetud. Me tahame, et Vene rahvas saaks aru, et see, mis toimub, ei ole normaalne. Praegu oleme 898. sõjapäevas ja see on juba meile muutunud nagu teatavaks rutiiniks – see ei ole okei,» lausus Kesselmann. 

Värsked geolokaliseeritud kaadrid ja Venemaa väited näitavad, et Ukraina väed jätkasid 8. augustil kiiret edasiliikumist Kurski oblastis ning Ukraina väed on väidetavalt tunginud 35 kilomeetri kaugusele piirist Sumõ oblastiga.

Ameerika mõttekoja sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud oletavad, et Venemaa ühtse vastuse puudumine Ukraina sissetungile Kurski oblastisse ja edasitungi kiirus viitavad sellele, et Ukraina väed suutsid operatiivselt üllatada.

Ka Vene sõjablogijad kirjutavad, et Ukraina väed kasutavad Kurski oblastis toimuvate operatsioonide käigus edukalt uudseid ja uuenduslikke taktikaid ja tehnoloogilisi võimekusi, lisaks suudavad nad kiiresti Vene vägesid rünnata ja seejärel piirkonnast taganeda.