Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen

IN MEMORIAM Suri teenekas kohtunik Uno Lõhmus

Copy
Kolleegide hinnangul saab Uno Lõhmusest kui mitmekülgsest ja südamega juristist rääkida ainult head.
Kolleegide hinnangul saab Uno Lõhmusest kui mitmekülgsest ja südamega juristist rääkida ainult head. Foto: Ain Protsin

Meie seast lahkunud Uno Lõhmus on ainsa Eesti juristina pidanud kolme kõrgeimat kohtuniku ametit: Euroopa Inimõiguste kohtuniku, Eesti Riigikohtu esimehe ja Euroopa Kohtu kohtuniku ametit.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul saab Lõhmusest kui mitmekülgsest ja südamega juristist rääkida ainult head. «On vähe neid kolleege, kes on kohtuniku kohalt pensioneerunud ja pärast seda niivõrd aktiivselt ühiskonnateemadel kirjutanud. Uno kirjutas ju palju aktuaalsetel teemadel, tasakaalukalt, viidetega, põhjendatult ja argumenteeritult. Tema arvamuse kvaliteedile ei saanud kunagi midagi ette heita,» ütles Kõve lahkunud kolleegi kohta.

Kõve lisas: «Lõhmuse latt oli väga kõrge ja tal oli ka huvi midagi rohkem teha. Sellist inimest teist meil praegu siin ei olegi, kelle autoriteet juristkonna seas on olnud nii erakordselt kõrge.»

Lahkunud kolleegi rikkast ja mitmekesisest pärandist jäävad juristkonnale tema paljud kirjutised, kuid Kõve arvates tasub esile tõsta ka tema Riigiõiguse Sihtkapitali juhi tööd.

Kõve tõi ka välja, et riigikohtu esimehena oli Lõhmusel suur huvi inimeste põhiõiguste kaitse vastu. Lõhmus arendas jõudsalt ka Eesti juristkonnale väga vajalikku välissuhtlust. Lahkunud kolleegi rikkast ja mitmekesisest pärandist jäävad juristkonnale tema paljud kirjutised, kuid Kõve arvates tasub esile tõsta ka tema Riigiõiguse Sihtkapitali juhi tööd. Selle asutuse välja antud riigiõiguse aastaraamatud on riigikohtu esimehe kinnitusel õigusteaduslikku mõtet oluliselt edendanud.

Ukraina juriidilist süsteemi nõustav endine peaprokurör Lavly Perling (PP) on Lõhmust kui kõige kõrgematasemelist juristi soovitanud nõustamises osalema. «Kui ma mõtlesin, kes on Eesti kohtunikkonnas see, keda võiks sinna kutsuda, valisin Uno Lõhmuse. Temal oli lisaks kõrgele kompetentsile ka inimlik pool,» ütles Perling ja lisas: «Tal on ühiskondlik närv alati olemas olnud.»

Uno Lõhmust jäävad leinama abikaasa, lapsed ja Eesti juristkond.

Postimees avaldab kaastunnet kõigile lähedastele. 

Uno Lõhmus

  • 1977–1998 advokatuuri liige
  • 1994–1998 Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik
  • 1998–2004 Riigikohtu esimees
  • 2004–2013 Euroopa Kohtu kohtunik

Olnud ka Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor.

Tagasi üles