Seitsme kuuga on tulekahjudes hukkunud 24 inimest, nii mõnigi neist oli raskes joobes

Illustreeriv foto tulekahju kustutamisest Rakveres 23. aprillil. Foto: Marianne Loorents

Võrreldes möödunud aastaga oli selle aasta esimeses pooles tulekahjusid vähem ning suitsuandur päästis 50 inimelu, samas varjutas aasta algust suur tulekahjus hukkunute arv, mis ulatus 24-ni.

Päästeamet vahendas pressiteates, et seitsme kuu jooksul said päästjad veidi üle 15 000 väljakutse. Demineerijad said üle 950 väljakutse, mille raames hävitati 4894 lõhkekeha. Eelmise aastaga võrreldes on koormus olnud sarnane, natuke vihmasem suvi on ära hoidnud massilised metsatulekahjud ja ka suuremaid torme ei ole sel aastal õnneks olnud.

«Kui meid tabab mõni torm või muu suur sündmus, siis on vaja selle lahendamiseks palju ressurssi ja korraga. Näiteks tormide ajal on tihti palju väikeseid sündmuseid, mis aga võivad suure osa päästjatest ning tehnikast päevadeks või nädalateks lukku panna. Valmisoleku tagamine on seetõttu oluline ja me peame olema valmis väga keerulisteks ja mahukateks päästetöödeks,» selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.

Ta lisas, et ekstreemsete ilmastikuolude tihenemine tähendab ka seda, et peab olema rohkem valmis ulatuslikeks kriisideks ning päästesündmusteks. «Samuti hoiame kogu aeg fookuses seda, et suudaksime elanikkonnakaitseliste kriiside puhul tagada nii üleriikliku ohuteavituse ja ka evakueerimise toe. Töötame koos riigiasutuste, erasektori ning vabaühendustega, et tagada iga inimese valmisolek äärmuslikeks sündmusteks,» rõhutas ta.

Selle aasta esimesed seitse kuud

• Kodudes oli 228 tulekahju, mis on vähem, kui 2023. aastal samal ajal, mil neid oli 283. Tulekahjude tõttu tekkis varakahju 8,6 miljonit eurot, kuid samal ajal hoiti ära varakahjusid hinnanguliselt 68,5 miljonit eurot ulatuses.
• Tulekahjudes hukkus esialgsetel andmetel 24 inimest. Töökorras suitsuandur päästis tulekahjust 50 inimest. Tulekahjud, milles keegi hukkus või viga sai, said enamasti alguse suitsetamisest, aga ka lahtise tule kasutamisest.
• Tulekahjudes hukkunute seas oli kõrge joobes inimeste osakaal. 67 protsenti hukkunutest olid joobes või joobekahtlusega. Hukkunu keskmine joove oli 2,57 promilli, mis loetakse raskeks joobeks.
• Töökorras suitsuandur puudus 16 elamiseks kasutatavas hoones ehk 84 protsendil.
• 12 hukkunul olid terviseprobleemid: üheksal oli liikumispuue, mis võis takistada evakueerimist, kahel vaimsed häired ja ühel nägemispuue.
• Metsa- ja maastikutulekahjusid toimus eelneva kahe aastaga võrreldes märkimisväärselt vähem. Kui eelmisel aastal toimus märtsist juulini 786 metsa- ja maastikutulekahju, siis tänavu enam kui poole vähem ehk 375. Kevadiste põlengute tippajal oli hoopis lumine ja vihmane ning ka juuni oli keskmisest vihmasem.
• Esialgsetel andmetel uppus 21 inimest, mida on pisut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas uppus ainuüksi juulis üheksa inimest. 18 uppunut olid meessoost ning kolm naised. Nagu ka tulekahjude juures, mängib ka siin alkohol endiselt suurt rolli veeõnnetuste põhjustajana - 20 täiskasvanust üheksa olid joobes või joobekahtlusega.