VIDEO ⟩ Peaminister Michal: julgeolekumaks on tähtajaline ning sellega koos käib kärbe

Peaminister Kristen Michal (RE) vastas täna keskpäeval Facebooki otsepildis rahva küsimustele. Temalt küsiti nii maksude kui ka uue valitsuse plaanide kohta. 

Peaminister tõi välja, et Eesti majanduse seis on pihta saanud mitme trendiga. «Meie ekspordipartnerite majanduse jahenemine. Kui intressid on kõrged, siis majanduse jahtumine on tagajärg. Sellel ajal ongi vaja astuda samme ja muuta oma riiki soodsamaks ja sobivamaks, kus ettevõtlusega oleks parem tegeleda. Kõigepealt on oskustööjõu kättesaadavus. See määrab ära ettevõtluse tõusupotentsiaali tulevikus. Sellega me tegeleme ja loome ka uued reeglid selleks,» rääkis Michal. 

Näiteks kaitsetööstuse toomine Eestisse. «Me tahame sinna panustada! Minu mälu on hõre selles, kuid sellises mahus nagu 400-miljoniline plaan tööstuse arenguks, seda mul lähiminevikust ei meenu,» rääkis Michal. Idee on selles, et panustatakse Eesti kaitsetööstusesse 400 miljoniga ning see toodang toetab Ukrainat. 

Majanduse turgutamise plaanid

«Kaitsehangete puhul on vastuostu printsiip, et kui me ostame laskemoona, siis Eestisse võiks tekkida uus tööstus. Jah, meil on konkreetne plaan. See annab nendele tööstustele võimaluse tulevikus tooteid eksportida,» selgitas Michal. 

Ka on majanduse turgutamise juures tähtis planeerimine. «Oma varasemast elust kliimaministrina mäletan, et ettevõtjatele on suur mure planeerimise tempo. Kui sa oled väike riik ja turg, siis sa pead otsima unikaalset eelist, millega end parendada,» selgitas Michal.

Näiteks keskkonnalubasid saaks teha kiiremini. «Need eelised peavad olema tugevad, et siia tuldaks investeerima. Me peame panustama kaitsesse palju rohkem kui mõni teine riik,» kirjeldas peaminister. 

Üheks märksõnaks on ka ELi raha kiirem kasutamine. «Siin on käinud debatt, et kas Rail Balticut on vaja. Olgu meenutatud, et Rail Balticu puhul tuleb raha maksudena tagasi ja annab parema ühenduse,» selgitas Michal. 

Millest koosneb julgeolekumaks? 

Michali sõnul on põhiline löögisuund julgeoleku kindlustamine ning sellesse tuleb ka kõige rohkem panustada.

«Kui me soovime osta juurde moona ja kaitsevägi on hinnanud ümber oma vajadusi, siis me peame olema kindel riik. Lai julgeolekumaks on olemuselt kogu ühiskonda kattev. Ta puudutab kõiki. See puudutab inimesi esimesest eurost tulumaksuga, tarbimise läbi käibemaksuga ja ettevõtteid ka, kus me maksustame kasumeid. See on tähtajaline. Sellega koos käib avalikus sektoris kärbe, mis on kümme protsenti,» rääkis Michal. 

«See on tähtajaline ja koos kärbetega!» rõhutas ta. Ta kinnitas, et julgeolekumaks tagab julgeoleku – selle sees on laskemoona ostmine, piiri kindlustamine ja droonimüüri rajamine. «Julgeolekumaksus ei ole nice-to-have-oste,» rõhutas Michal. 

Michal: automaks on pigem varamaks

«Automaksudebatti on ühiskonnas pikalt peetud. Mina olen olnud mõõdukalt kriitiline, sest mina tõrgun seda nimetamast keskkonnamaksuks, sest ta on minu arvates ikkagi varamaks. Aga selle eesmärk on katta näiteks kasvavaid tervishoiu- ja hariduskulutusi. Me katame riigi baasvajadusi,» ütles Michal.

«Loomulikult oleks hea, kui me saaksime läbi selle ka teedeehitusse panustada,» lisas ta.