Hekkidest. Ilustamata

Vabakujuline hekk Thunbergi kukerpuudest. Foto: Ingrid Sembach-Hõbemägi

Eestlane armastab privaatsust ja kõrghaljastuseta uuselamurajoonides peetakse elupuuhekkide istutamist sageli ainuvõimalikuks viisiks end võõraste pilkude eest kaitsta. Kuigi elupuu tundub kindel valik, on võimalusi tunduvalt rohkem.

Esimene küsimus heki puhul võiks olla selle eesmärk ehk põhjus, miks hekki soovitakse. Kui aed asub kohas, mis jääb põhja- ja kirdetuule teele, on mõistlik seda suunda piirata. Samuti on põhjendatud kruusatee või tänavaäärne hekk, mis kaitseb krunti tolmu või saaste eest. Mürapiirdena hekk koduaias eriti ei toimi, sest efekti hakkab andma alles vähemalt 20 meetri laiune eri kõrgusega ja liigiliselt mitmekesine elavpiire vaheldusrikka pinnareljeefiga alal. Koduaias on see üldjuhul mõeldamatu ja seepärast on magistraalide ääres efektiivseim lahendus müratõkkesein.

Alati pole mõistlik oma krunti igast küljest hekiga piirata. Eriti väiksemate kruntide omanikud võiksid vaadata, kas ehk naaberkruntidelt või ümbruskonnast paistab kauneid vaateid. Nende vaadete avatuks jätmine loob teie aiast avarama ja mitmekesisema üldmulje. Aia sulgemine igast küljest tihedate hekkidega pole hea ka aia mikrokliima seisukohast. Umbses aias on rohkem taimehaigusi ja -kahjustajaid, tuulele avatud aias on muresid vähem.

Ajalooliste parkide madalad pügatavad hekid on väga töömahukas aiaelement. Foto: Ingrid Sembach-hõbemägi

Vabalt või raamides

Hekke on kahesuguseid: vabakujulisi ehk sellistest taimedest, mis saavad vabalt täiskõrgusse kasvada ja mida ei lõigata, ning korrapärase kujuga, mida tuleb nende vormishoidmiseks pügada. Mille kasuks valida, sõltub vajadustest ja soovidest, mõlemal on nii plusse kui miinuseid. Mõnes kohas on omavalitsus ette kirjutanud, millise hekiliigi kasuks otsustada, et piirkonna üldilme või identiteet ühtlane püsiks.

Vabakujuliste hekkide puhul on valikuvõimalused üsna laiad ja neid saab rajada hästi erinevatest liikidest. Enamasti kasutatakse selleks lehtpuid. Selliste hekkide kasuks räägib nende loomulik kasvukuju, samuti on nad kevadel õitevahus või sügisvärvides äärmiselt kaunid ning paljudel liikidel kasvavad sügiseks marjad, mida sügisrändel linnud tänuga söövad.

Vead, mida vältida

• Kui oled hõivatud elustiiliga inimene, vali vähem töömahukas variant. Parem vabakujuline hekk kui hooletusse jäetud kunagi korrapärane rohepiire.
• Ära istuta hekki naaberkrundile liiga ligidale, et see tema aiapiiret ei kahjustaks ega valgust varjaks.
• Hekki ei pea laskma kasvada mitme meetri kõrguseks. Võõraste pilkude eest varjamiseks piisab 1,8 meetri kõrgusest hekist, siis on võimalik seda veel maapinnalt hooldada, kõrgemad hekid pole enam funktsionaalsed.
• Lehtpuuhekk lõigatakse pärast istutamist 2/3 võrra tagasi, et see kasvades tihedaks muutuks. Lõikamata jättes jääb hekk seest hõredaks.
• Lehtpuuhekke saab madalaks tagasi lõigates noorendada, okaspuuhekid (välja arvatud jugapuu) sellist radikaalset kohtlemist ei talu.
• Lehtpuuhekk toob aeda elu ja värve, okaspuuhekk on pigem fooniks ja igal aastaajal ühesugune.
• Kaherealine kuusehekk pole mõistlik lahendus. Kuusk kasvab laiaks nagunii, kaherealine hekk võtab liiga palju maad ja jääb seest täiesti pruuniks, pealegi kulub selleks poole rohkem taimi.
• Pügamisel jäetakse hekk altpoolt laiem ja ülalt kitsam.

Lehtpuid ja -põõsaid peljatakse istutada, väites, et need jäävad alt hõredaks, ent nii juhtub siis, kui hekki pole kohe algusest peale korralikult ja õigesti lõigatud, et see tihedaks kasvaks. Samuti on lehtpuuhekke võimalik noorendada, ehk kui need on juba alt laasunud ja liiga kõrgeks kasvanud, aitab nende tugev tagasilõikamine ja paari aastaga on tihe hekk taastunud.

Raagus lehtpuuhekid ei meelita maapiirkondades ligi ka näljaseid ulukeid, kes näiteks igihaljastele elupuudele kevadtalvel tõsist kahju tekitavad ja nad alt päris paljaks süüa võivad. Lehtpuud taluvad kärpimist tunduvalt paremini kui okaspuud ja taastuvad uinuvatest pungadest, okaspuud (kui aeglasekasvuline jugapuu välja arvata) seda paraku ei suuda. Samuti võivad okaspuud kahjustuda põua või lemmikloomade tegevuse tagajärjel, heitlehised liigid on vintskemad ja halvim, mis nendega juhtuda saab, on lehtede kolletumine ja mahalangemine. Uuel aastal kasvatab taim aga uued terved lehed.

Heki võib rajada ka mitmest eri liigist. Olustvere ametikooli aed. Foto: Peeter Kümmel

Korrapärane hekk

Pügatavate hekkide rajamiseks kasutatakse kõige enam elupuid ja kuuski. Viimane on hea valik maapiirkondade suurtele kruntidele, kus neist saab rajada hea tiheda tuulekaitseheki. Kuna kuusk on siiski metsapuu ja kuusehekk kasvab isegi pügades aastatega väga laiaks, siis väikestele linnakruntidele see väga hea lahendus ei ole.

Samuti ei taha harilik kuusk edeneda saastunud õhuga linnatingimustes. Sel juhul tuleb appi elupuu. Elupuudest on populaarseimad kiirekasvuline hekielupuuks aretatud sort Brabant ja püramiidvorm Smaragd, mille kohta arvatakse ekslikult, et sellega pole vaja nii palju vaeva näha. Kui viimaseid üldse ei püga, kasvab hekk lõpuks päris laiaks ja kõrgeks ning võib kruntide piiril kasvades põhjustada naabritevahelisi tülisid, kuna hakkab kõrvalkrundi päikesevalgust varjama. Samuti tasub meeles pidada, et ka krundipiiret tuleb hooldada ning puitlippaia kõrvale elupuuhekki istutades muutub piirde hooldamine väga keeruliseks, puidust piire läheb varjus ja niiskuses pehkima.

Hekk tuleks pügada nii, et see on altpoolt veidi laiem kui ülevalt. Foto: Ingrid Sembach-hõbemägi

Kujunda juba noorest east

Okaspuuhekke tasub hakata pügama üsna kohe alguses ja hoida neid võimalikult kitsana, sest ajapikku kasvavad need laiemaks nagunii. Hekk võiks pärast pügamist jääda ristlõikes trapetsikujuline ehk alt veidi laiem kui ülalt, nii ei jää see alt valgusepuudusel hõredaks ega laasu. Pügatavaid hekke saab rajada nii okas- kui ka lehtpuudest, viimaste puhul võiks eelistada võimalikult tihedaid ja väikese lehega liike, nagu magesõstar või liguster, kuna need säilitavad oma vormi kauem.

Suuremate lehtedega liikidest (näiteks sirel) saab samuti pügatavaid hekke teha, kuid tulemus ei pruugi jääda nii ilus. Hekikääridega või lõikuriga lõikame lehe pooleks ning suurte lehtede puhul paistab see rohkem silma. Pügatava hekitaime valikul on mõistlik valida aeglasekasvulisi liike, kuna näiteks enelahekk kasvab võrreldes ligustriga väga kiiresti ning kaotab vormi juba paar nädalat pärast lõikamist. See tähendab pidevat tööd selle nimel, et hekk korrapärasena püsiks. Vabakujuline hekk vajab kindlasti vähem hoolt, aeg-ajalt tuleb siiski vanemaid oksi välja lõigata, et põõsas elujõulisena püsiks.