Õiguskantsler politseijuhile: tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle

Õiguskantsler jagas politseijuhile soovitusi, kuidas korrakaitsjad saaksid veelgi tõhustada kinnipidamiskohtades järelevalvet. Foto: Ain Liiva

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitševi poole, et jagada soovitusi, kuidas politsei saaks veelgi tõhustada kinnipidamiskohtades järelevalvet. 

Õiguskantsler kirjutas, et PPA kinnipidamiskohtades suri aastatel 2020.–2023. viisteist inimest. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme PPA kinnipidamishoones. Neljateistkümnel juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.

Õiguskantsler kirjutas, et PPA on surmajuhtumeid analüüsinud ja võtnud tarvitusele meetmed kambrite turvalisuse suurendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks.

PPA sisedokumentidega on sätestatud kinnipidamiskoha toimkondade täpsem töökorraldus, mis kehtestab, et kinni peetud inimesi jälgitakse vahetult ja ka videovalve abil. Joobes inimese kainenemisele toimetamise juhises on öeldud, millal peab küsima tervishoiutöötaja arvamust ning mitut inimest korraga on lubatud politseisõiduki kinnipidamisruumis transportida. Juhis näeb ette, et enne inimese sõidukisse paigutamist tuleb politseiametnikel teha tema suhtes turvakontroll.

«Väärib kiitust, et PPA otsustas alates 2023. aasta oktoobrist suurendada Tallinna kainestusmaja isikkoosseisu, et oleks võimalik kainenema toimetatud inimesi tõhusamalt valvata,» edastas Madise, kelle sõnul surmajuhtumite analüüs viitab sellele, et teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud inimeste üle.

«Tuleks jätkata pingutusi, et muuta politsei kinnipidamiskohtades inimeste üle tehtav järelevalve, muu hulgas videovalve, veelgi tõhusamaks. Kui vähegi võimalik, peaks tervishoiutöötaja kinni peetud inimese üle vaatama,» soovitas Madise, kelle sõnul peavad inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud regulaarselt osalema tööks vajalikel koolitustel.

«Pärast iga surmajuhtumi analüüsimist võiks anda politseiametnikele regulaarselt tagasisidet ka siis, kui nende tegevuses puudusi ei tuvastatud,» kirjutas Madise politseijuhile.

Järelevalveks on otstarbekas rakendada videovalvet ja vahetut visuaalset jälgimist

Õiguskantslerile teadaolevalt on kõikides PPA kinnipidamiskohtade kainestuskambrites videovalve.

«Selleks et lühiajaliselt kasutatavates kainestuskambrites oleks see järelevalve tõhus, on otstarbekas rakendada kombineeritult videovalvet ja vahetut visuaalset jälgimist,» soovitas Madise. Samas tuletas ta meelde, et videovalve on pelgalt vajalik abivahend kainenema toimetatud ja/või muude ohusümptomitega kinni peetud inimeste jälgimisel.

«Olukorra muutumist saab märgata videopilti tähelepanelikult jälgiv töötaja, kes ei ole koormatud muude ülesannetega ja kellel on tööajal võimalik teha piisavalt puhkepause,» sõnas Madise. Ta tõi välja selle, et PPA kinnipidamiskohtades surnud inimesed olid üldjuhul videovalvega kambris, mida jälgis või pidi jälgima politseiametnik.

Teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud inimeste üle.

Õiguskantsler Ülle Madise

Õiguskantsler tõi välja, et PPA kinnipidamiskohtades on korrapidajal või muul teenistujal peale jälgimisülesande pidevalt ka muid kohustusi: alates regulaarsetest ringkäikudest kuni toidu jagamiseni. «Kõik need tegevused viivad tähelepanu mujale ja teevad kaamerapildi pideva jälgimise keeruliseks. Samuti võidakse arvutiekraanile kuvada korraga mitme kaamera pildid ja seetõttu on need väikeses formaadis,» analüüsis Madise.

Õiguskantsler viitas ka oma 2024. aastal vanglatele saadetud soovitusele, kus ta edastas, et kui jälgitavaid on väga palju, vähendab see ametnike tähelepanu, mistõttu ei pruugi nad õigel ajal ohuolukorda märgata.

Madise tõi välja, et enesetapu teinud inimese avastanud järelevalveametnik on oma selgituses öelnud, et olukorras, kus ühele ekraanile koondub mitme kambri videovalve info, oleks kasu juba kahest suurest monitorist. Juhtumit analüüsinud sisekontrollibüroo tõdes, et enesetapu ettevalmistamist oleks saanud märgata ainult siis, kui oleks jälgitud tähelepanelikult suurel ekraanil vaid üht kinnipeetut. Seda võimalust kinnipidamiskohas ei olnud.

Õiguskantsler tõi ka teise näite, kus surmajuhtumi kohta tõdes PPA sisekontrollibüroo, et turvakaamera pilti pealiskaudselt vaadeldes ei olnud võimalik aru saada, et kambris olija tervislik seisund oli ligi 30 sekundi jooksul tuntavalt muutnud.

«Tõhusa järelevalve tagamiseks peab keegi pidevalt jälgima kambrite videopilti, peale selle peab kinni peetud inimesi vähemalt kord tunnis visuaalselt vahetult kontrollima,» ütles Madise. Ta lisas: «Jälgima peab ka politseisõiduki kinnipidamisruumis toimuvat. Palun tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle,» lausus Madise, kelle sõnul tuleks kaaluda ka võimalust suurendada kinnipidamiskohtades videojälgimissüsteemi monitoride arvu ja/või leida viis, kuidas saaks vajaduse korral suurendada mõne ruumi videopilti nõnda, et ka ülejäänud pildid jääksid nähtavaks.

«Videopildi jälgimiseks peab jätkuma piisavalt töötajaid, kes ei ole pidevalt hõivatud muude töökohustustega. Politseisõidukite kinnipidamisruumides olevad videokaamerad peavad töötama nõuetekohaselt ning võimaldama ruumis toimuvat korralikult jälgida,» ütles Madise.

Suurürituste ajal võiks olla lähimas kainestusmajas kohal meditsiinitöötaja

Õiguskantsleri sõnul selgus surmajuhtumite kohta koostatud dokumentidest, et osal juhtudest vaatas tervishoiutöötaja joobes inimese enne kambrisse paigutamist üle.

«Kontrollitud dokumentides on tehtud ettepanek tagada, et suurürituste ajal oleks lähimas arestimajas ja/või kainestusmajas pidevalt kohal meditsiinitöötaja. See on mõistlik ettepanek,» toonitas Madise. Mõistagi ei välista see seda, et mõni aeg pärast läbivaatust võib inimesel tekkida terviserike. «Siiski on spetsialisti hinnang joobes inimese terviseseisundile ning võimalikele ohuteguritele vajalik info, mis võib aidata otsustada, kui ulatuslikult ja tihedalt peaks PPA kinnipidamiskohas järelevalvet tegema. Ei ole välistatud, et tervishoiutöötaja peab vajalikuks toimetada joobes inimene hoopis haiglasse.»

Tõhusa järelevalve tagamiseks peab keegi pidevalt jälgima kambrite videopilti ja kinni peetud inimesi vähemalt kord tunnis visuaalselt vahetult kontrollima.

 

Madise palus PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed.

«Eriti oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist tähelepanu. Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all.»

Kinnipeetute eest hoolitsejad peaksid oskama anda esmaabi

Õiguskantsler edastas ka, et ühe juhtumi materjalidest selgus, et PPA kambriploki teenistuja polnud PPAs töötamise jooksul saanud esmaabikoolitust. Ka sisekontrollibüroo juhtis tähelepanu, et PPA vastutusel olevate kinnipeetute eest hoolitsevad ametnikud peavad oskama enne kiirabi saabumist anda vajaduse korral inimesele esmaabi.

Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole PPA koostanud juhist, kuidas tuleb kinnipidamiskohas käituda psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega. Samuti puudub spetsiifiline ettevalmistus, kuidas selliste kinnipeetutega hakkama saada.

Õiguskantsler on toonitanud, et raske vaimse tervise häirega või ennast kahjustava käitumisega suitsiidse inimese koht pole kainestusmajas (ega muus PPA kinnipidamiskoha kainestuskambris).

«Siiski oleks hea, kui personalil oleksid vähemalt algteadmised selle kohta, millistele ohtudele võib inimese käitumine viidata,» ütles õiguskantsler, kelle arvates saab PPA vajadusel järelevalvet kohandada, enne kui inimene näiteks (psühhiaatria)haiglasse toimetatakse.

Raske vaimse tervise häirega või ennast kahjustava käitumisega suitsiidse inimese koht pole kainestusmajas.

Õiguskantsler Ülle Madise

Õiguskantsler kirjutas, et kontrollitud dokumentides oli korduvalt viidatud vajadusele õpetada politseiametnikke ära tundma eri joobeastmete ja eluohtlike haiguste tunnuseid ning nendega kaasneda võivaid ohtusid. Tehti ka ettepanek korraldada koolitus, kuidas narkojoobes inimesega toime tulla.

«Need tähelepanekud on väga asjakohased. Palun tagada, et inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud saaksid regulaarselt osaleda nende tööks vajalikel koolitustel – esmaabi andmine, joobes või joobe tunnustega ning psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega käitumine,» edastas Madise. 

Surmajuhtumi analüüsimise järel tuleks teenistujatele anda tagasisidet

PPA korraldab pärast kinnipeetava surma alati kontrollmenetluse. Õiguskantsler edastas, et kolme kontrollitud surmajuhtumi kohta kontrollmenetluse kokkuvõtet ei koostatud, kuna sisekontrollibüroo ei tuvastanud asjaolusid kontrollides teenistujate töös teenistuskohustuste rikkumist.

«Ühel nendest juhtudest andis sisekontrollibüroo e-kirja teel siiski tagasisidet, milles vahendati kohtuarstide soovitusi, kuidas on võimalik joobes inimest ohutult transportida. See on hea praktika. Kaaluda võiks, kas tuleks anda PPA teenistujatele pärast surmajuhtumi kontrollimist regulaarselt tagasisidet ka siis, kui nende töös ei ole puudusi tuvastatud. Ka see teadmine, et kinnipidamiskoha ja seal töötavate ametnike tegevus ning töökorraldus on õiged, aitab tagada kinni peetud inimeste tõhusa järelevalve,» kirjutas Madise.

Õiguskantsler ootab politseijuhilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt novembri alguseks.