/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/02/16263253t1he020.jpg)
Seoses julgeolekuolukorra muutumisega on politsei- ja piirvalveamet (PPA) hakanud tänavu Eestis elamisluba soovivatelt inimestelt varasemast rohkem sõjaväepiletit küsima.
Siseministeerium: sõjaväepileti puudumine ei välista ukrainlastele elamislubade andmist (3)
Levima on hakanud arusaam, et dokumendi puudumine tähendab automaatselt ka elamisloa andmata jätmist, kuid siseministeeriumi kinnitusel ei ole see nii.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ütles, et tänavu on PPA asunud elamisloa taotlejatelt muude dokumentide seas ka sõjaväepiletit märgatavalt tihedamini küsima, kuna eelmisel aastal täiendati regulatsiooni muu hulgas pügalaga, millega täpsustati andmete kogumist ajateenistuse läbimise osas.
«See aga ei tähenda kaugeltki seda, et dokumendi puudumine oleks kuidagi määrav taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemisel,» sõnas Kaasik.
Ta lisas, et iga elamisloa taotlus vaadatakse eraldi ja väga põhjalikult läbi, hinnatakse kogutud andmeid ja ütlusi ning tehakse seepeale kaalutletud otsus.
«Kui politsei- ja piirvalveameti menetleja leiab, et isik võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, siis on võimalik elamisloa andmisest või pikendamisest keelduda. Kuid kindlasti ei ole mõne dokumendi, sealhulgas sõjaväepileti puudumine üksi aluseks negatiivse otsuse vormistamiseks. Sel juhul hinnatakse inimese antud ütlusi, mille põhjalt saab samuti otsuse langetada,» selgitas Kaasik.
Nõue, et taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas ta osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist, on olnud välismaalaste seaduses kogu aeg.