Päevatoimetaja:
Margus Martin

ANALÜÜS Kuidas Eesti sai keset kriise kiireima pensionitõusu (21)

Copy
Väljateenitud pensionide kiire kasvu üle võisid eakad ainult rõõmustada, seda enam, et elu muutub üha kallimaks ja kallimaks.
Tagaplaanil Jüri Ratas.
Väljateenitud pensionide kiire kasvu üle võisid eakad ainult rõõmustada, seda enam, et elu muutub üha kallimaks ja kallimaks. Tagaplaanil Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

2020. aasta detsembris võttis riigikogu vastu seaduse, millega tõsteti pensioneid erandkorras 16 euro võrra.

Tegu oli Jüri Ratase (praegu Isamaa, toona KE) valitsusega (Keskerakond + Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) + Isamaa), aga otsus oli erakondadeülene. Hääletamine riigikogus: 88 poolt (sealhulgas praegune peaminister Kristen Michal (RE) ja siseminister Lauri Läänemets (SDE), tollal veel opositsioonipoliitikud). Ainsa saadikuna andis vastuhääle Jürgen Ligi (RE), praegune rahandusminister.

See oli lühikese aja jooksul juba teine erakorraline pensionitõus. Aasta varem oli Ratase valitsus tõstnud pensioneid seitsme euro võrra. Täna mäletavad seda vähesed, aga Ratas sai seitsmeeurose tõusu eest vastu päid ja jalgu ning loomulikult sellepärast, et tõus nii väike oli. Toonane opositsiooniliider Kaja Kallas (RE) kirjutas septembris 2019 sotsiaalmeedias: «Erakorraline pensionitõus seitse eurot kuus on valijate üle irvitamine.»

Tagasi üles