/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/08/01/16259353t1hd9ef.jpg)
Alates neljapäevast juhib diviisi varasemalt Eesti esindajana NATO ja EL-i juures teeninud kindralmajor Indrek Sirel.
Kaitseväe diviisi asus Veiko-Vello Palmi asemel juhtima kindralmajor Indrek Sirel
«Jätkan diviisi arendamist ja nagu ka minu eelkäija kindralmajor Veiko-Vello Palm keskendun diviisi lahingvälja põhieesmärgile: maaväe süvalahingu pidamisele kaitseplaanide raames,» ütles kindralmajor Sirel.
«Olen täiesti kindel, et diviis on valmis Eestit kaitsma osana suuremast jõust juba praegu. Meil on võimalusi see valmidus ja võimekus veel tõhusamaks muuta. Diviisi valmisolek ja areng tervikliku üksusena sõltub meist endist: igast diviisi tegev- ja reservväelasest, maakaitse võitlejast ja tsiviilteenistujast.»
Kindralmajor Sirel alustas teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis kompaniiülemana, on teeninud pataljoniülemana Viru üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas erinevatel ametikohtadel. Aastatel 2004-2005 teenis ta Afganistanis ISAF staabi ühend-operatiivosakonna (CJ3) planeerimisohvitserina ning oli samas ISAF-i Eesti kontingendi rahvuslik vanem.
2005.-2006. aastani teenis Sirel Scoutspataljoni ülemana, alates 2006. aastast maaväe staabi ülema ja maaväe ülema kohusetäitjana ning 2008. aastast maaväe ülemana. Kindralmajor Sirel on teeninud Hollandis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna ülema asetäitjana ja aastatel 2016-2021 kaitseväe juhataja asetäitjana.
Praegusele ametikohale asumise eel teenis kindralmajor Sirel Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures. Ta on lõpetanud relvajõudude juhtimis- ja kindralstaabi kursuse Fort Leavenworth’is Ameerika Ühendriikides ning Soome riigikaitse kõrgkooli kindralite erikursuse. 2009. aastal omandas kindral Sirel magistrikraadi strateegiliste uuringute alal Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis.
Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kaht peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.
Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja ellu viia sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.