/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16255150t1hbf62.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatus otsustas, et 2025. aastast alates ei tohi teha uuendusraieid suuremal pinnal kui viis hektarit okaspuumetsas ja seitse hektarit lehtpuumetsas, sõltumata metsaeraldiste pindalast.
RMK seadis uuendusraie langi suurusele ülempiiri
RMK keskmine raiutud lank on täna pisut üle kahe hektari, vähenedes otsuse tulemusel edaspidi veelgi.
Mullu vastu võetud arengukavaga 2028. aastani seadis RMK suuna elurikkamana hoiutud loodusele. Ühe toetava meetmena näeb kava ette, et raiete hajutatus peab hakkama 2024. aastaga võrreldes suurenema.
RMK juhatuse liige Erko Soolmann märkis, et lageraie ülempiiri seadmisega vähendab RMK väga suurte avatud alade tekitamist maastikule ja aitab kaasa raiete hajutamisele.
«Ökoloogilisest vaatest aitavad väiksemad raielangid hoida metsamaastikes kõrgemat vana metsa osakaalu ja vähendavad raiete negatiivset mõju piiratud levikuvõimega liikidele,» selgitas Soolmann.
Ta lisas, et kui maastikus säilib piisaval hulgal vana metsa, suudavad vanale metsale spetsialiseerunud liigid neist hõlpsamini uuendatud metsadesse levida ja tagada nii elurikkad metsad ka tulevastele põlvkondadele.
«Osale liikidele sobivad just mõõduka häirimisega metsad, kus on rohkem valgust ja siin-seal vaba kasvupinda. Metsade majandamisel on oluline rakendada erinevaid võtteid, et säiliks metsamaastiku mitmekesisus,» lausus ta.
Arengukavas seatud mõõdik metsamajandamise käekirja muutmiseks ütleb, et turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui ühe hektari suuruste lageraiete osakaal uuendusraiete aastasest kogupindalast peab 2028. aastaks kahekordistuma ehk jõudma osakaalult 20 protsendi tasemele.
RMK teeb uuendusraieid vaid majandatavates metsades. Kaitstav mets – sihtkaitsevööndid ja nende puhveralad – moodustab RMK metsade portfellist 41 protsenti ja seal uuendusraiet ei tehta.
Metsaeraldisi, mis on praegu suuremad raielangile seatud ülempiirist, on kokku umbes 20 000 hektaril, mis moodustab RMK raieküpsete metsade portfellist ligi 12 protsenti.
Nüüd lasub RMK metsakorraldajatel ülesanne need eraldised inventeerida ja puistute iseloomulikke jooni arvestades kaheks või enamaks jagada. See on oluline, sest järgmise aasta raiete planeerimise protsess käib.
Raielangi pindala ülempiir kehtib tavapärasel metsamajandamisel. Erakorralistel asjaoludel, näiteks tormi- või muude metsakahjustuste operatiivseks likvideerimiseks, võib raieala pindala vajadus olla suurem.