Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Sünoptik: homme ja ülehomme võib olla oodata ohtlikku ilma

Copy
Viljandit tabas kolmapäeval suur sadu, mille jooksul sadas lühikese aja jooksul esialgsetel andmetel maha ligi 17 millimeetrit vett.
Viljandit tabas kolmapäeval suur sadu, mille jooksul sadas lühikese aja jooksul esialgsetel andmetel maha ligi 17 millimeetrit vett. Foto: Marko Saarm

Keskkonnaagentuuri sünoptik Kairo Kiitsak teatas, et kui mudelarvutused paika peavad, on pühapäeval ja esmaspäeval oodata tavatult suurt sademete hulka. 

Kiitsak jagas ühismeedias, et ilmamudelid on välja käinud üsna keerulise ja potentsiaalselt ohtliku ilmasituatsiooni pühapäevaks ning esmaspäevaks, ähvardades Eestit väga tugeva vihmasaju ja tuulega.

«Tänased (26. juuli – toim) mudelarvutused näitavad, et pühapäeval jõuab Poolast Baltimaade kohale madalrõhulohk, milles areneb kiiresti uus tsüklon. Selle sadu liigub esmalt Lõuna-Eesti kohale ja levib sealt õhtuks üle maa põhja suunas. Lisaks laussajule näitavad mudelid ka rünksajupilvede arengut ja sellest tulenevalt hoogsadusid ning kohati äikest.»

«Esmaspäevaks muutub madalrõhkkond ägedaks ja jääb servaga tõenäoliselt Eestit katma, põhjustades samal ajal tugevat vihmasadu ja tuult, on äikese võimalus,» sõnas ta.

«Samas on kogu selle situatsiooni puhul õhus palju küsimärke, alustades sellest, kui vingeks see tsüklon ikkagi muutub ja milliseks kujuneb selle täpne liikumistrajektoor,» arutles sünoptik, lisades, et nendest sõltub ka saju intensiivsus ja sajuala katvus, samuti tuuleväli ja selle tugevus.

Mõnikord kipuvad aga ilmamudelid sääraseid tsüklone vingemaks tegema, kui nad tegelikkuses on, ja sellega on alt mindud, ent mitte alati.

Praegused mudelarvutused näitavad tema sõnul üle 50 mm vihma, mõned mudeljooksud paiguti isegi üle 100 mm vihma. Nii suurte sajukoguste realiseerumisel oleks aga sünoptiku kinnitusel väga suur oht üleujutusteks.

«Kas see on üldse reaalne, mida mudelid praegu näitavad? Kõik on võimalik, kõike on nähtud. Mõnikord kipuvad aga ilmamudelid sääraseid tsüklone vingemaks tegema, kui nad tegelikkuses on, ja sellega on alt mindud, ent mitte alati. Vahel on ka täpselt nii läinud, nagu mudelid näitasid. Parem karta kui kahetseda,» sõnas Kiitsak, rõhutades, et mudelarvutused võivad veel muutuda.

Tagasi üles