Purtse jõe lõhedega asustamiseks algab kalapääsu ehitamine

17.07.2022, Väätsa. Pühapäeva hommikul kogunesid kalastussõbrad Väätsa paisjärve äärde, kus kuulutati avatuks igasuvine Väätsa kalastusvõistlus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ida-Virumaal Purtse jõel algab lõhede populatsiooni taastamiseks kalapääsu ehitamine Püssi paisu asemele, ehitustööd algavad lähinädalatel ning lõppevad plaanide kohaselt septembris.

Keskkonnamõjude hindamine näitab, et kalapääsu rajamine parandab jõe ökoloogilist seisundit ja toob sinna tagasi lõhed, suureneb elurikkus. Lisaks toob see kaasa positiivseid muutusi kohalikule elanikule Ida-Virumaal, pakkudes puhtamat ja tervislikumat elukeskkonda ning soodustades kohaliku looduse ja kalanduse arengut.

Purtse jõgi on olnud ajalooliselt üks parimaid lõhejõgesid Eestis, kuid põlevkiviõli tootmisest tekkinud reostus hävitas nõukogude okupatsiooni ajal sealsed populatsioonid. Viimaste aastate seirepüügid on näidanud aga taas lõhilaste ja teiste kalaliikide levikut, kuid nende edaspidiseks vabaks rändeks on väga oluline tegeleda teele jäävate takistustega. Tänaseks on Püssi pais Purtse jõel ainuke alles jäänud ületamatu takistus, mis ei võimalda rändekaladel ülesvoolu asuvatele koelmualadele ujuda.

Olenevalt ilmaoludest võivad lõplikud haljastus- ja korrastustööd jääda järgmise aasta kevadesse. Samuti rekonstrueeritakse järgmisel aastal paisu küljes olev sild. Kalapääsu rajamisega seotud ehitust rahastab Euroopa Liit ning tööd lähevad maksma ligi 451 000 eurot.

Kliimaministeeriumi projektijuht Mari Sepp ütles, et kalapääsu rajamine Purtse jõele aitab tagada, et kalad saavad vabalt liikuda ja taastada oma loomulikud rändeteed, mis on hädavajalik jõe ökosüsteemi tervise ja tasakaalu hoidmiseks.

«Lisaks toetab see varasemaid jõupingutusi, nagu Purtse jõe jääkreostusest puhastamine ja lõheliste taasasustamine. Need tegevused on juba toonud kaasa positiivseid muutusi, pakkudes kohalikule elanikule Ida-Virumaal puhtamat ja tervislikumat elukeskkonda,» lausus ta.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on tänavu juunis vastuvõetud looduse taastamise määruse kohaselt pandud Euroopa Liidu liikmesriikidele eesmärgiks aastaks 2030 taastada jõgede vaba voolamine vähemalt 25 000 kilomeetri ulatuses.

«Püssi paisu likvideerimisega annab keskkonnaagentuur selle olulise ülesande saavutamisesse oma osa,» ütles Ala.

Eskiisprojekti kohaselt otsustati rajada looduslähedane kärestik-kalapääs ehk põhjapais, mis säilitab senise veetaseme, samal ajal imiteerides looduslikku jõelõiku. Ehitusprojektile tehti varem ka keskkonnamõju hindamine ning toimusid mitmed avalikud arutelud. Kalapääsu rajamisel eemaldatakse olemasolevad paisu metallkonstruktsioonid ning varjad lõplikult silla küljest.

Projekti teise osa elluviimiseni jõutakse tuleval aastal. Nimelt on Lüganuse vallale kuuluv sild, mille küljes pais on, väga halvas seisus. Sild on aga kohalikule kogukonnale olulise tähtsusega ning peale paisu eemaldamist on ette nähtud ka silla rekonstrueerimine.