VIDEO ⟩ Kaitseministeerium tutvustas palgauuringut ajateenistuse läbinute kohta

Kaitseministeerium andis reedel ülevaate statistikaameti ajateenistuse läbinute palgauuringust. 

Kell 12 toimuval pressikonverentsil tegid ajateenistuse läbinute palgauuringust ülevaate statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu, kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu ja CV.ee värbamisportaali esindaja Karla Oder.

Statistikaameti läbi viidud reservväelaste sissetulekute uuringu kohaselt teenib ajateenistuse läbinud meesterahvas mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ei ole ajateenistust läbinud. Aasta peale tähendab see, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Statistikaamet analüüsis üle 40 000 meesterahva sissetulekuid, kellest pooled olid reservväelased. Uuringust selgus, et ajateenistuse läbinu teenib hiljem (vanuses 28–34 aastat) keskmiselt kuus 91 eurot rohkem ning mediaanpalgas 207 eurot rohkem. Mediaanpalkade võrdluses teenib ajateenistuse läbinud 1768 eurot kuus ning mitteläbinu 1561 eurot kuus. Samuti näitab uuring, et palgavahe kasvab vanusega ning 34-aastaselt teenivad ajateenistuse läbinud mehed 18% rohkem. Samuti on ajateenistuse läbinute haridustase ja tööhõive määr kõrgemad.

Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülema kolonelleitnant Margot Künnapuu sõnul on ajateenistuse väljaõppe põhieesmärk koolitada tugeva võitlustahte ja -võimega üksusi Eesti riigikaitseks ning need oskused tulevad kasuks ka tsiviilis. «Kaitsevägi õpetab sõdureid sõdima ning kui lahinguväljal vajalikud oskused, nagu stressitaluvus, juhtimisoskus või kohanemisvõime, tulevad kasuks reservväelastele tööturul, siis see on meie väljaõppe üks positiivsetest kõrvalmõjudest,» ütles kolonelleitnant Künnapuu.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu rääkis, et lisaks ajateenistuse läbimisele ja väljaõppele on ka muid näitajaid, mis võivad selgitada kõrgemaid sissetulekuid reservväelaste seas. Näiteks selgus analüüsist, et ajateenistuse läbinud mehed on ka veidi kõrgema haridustasemega kui mitteläbinud.

«Uuring näitas, et ajateenistuse läbinud ja mitteläbinute sissetulekud erinevad, kuid selle uuringu pinnalt ei saa öelda, et see oleks ainult ajateenistuse või mõne muu näitaja mõju,» lausus Rootalu.

CV.ee värbamisportaali turundusjuht Karla Oder sõnas, et töötajad ise hindavad, et nende panus riigikaitsesse aitab neil oma tööülesannetega paremini hakkama saada ning ligi pooled näevad, et see annab neile eelise tööle kandideerides. «Riigikaitsesse panustamine, näiteks läbi aja- ja reservteenistuse, annab töötajatele erinevaid oskusi, mida hindavad nii töötajad kui ka nende tööandjad. Samuti on üha rohkem tööandjaid valmis toetama oma töötajate panustamist riigikaitsesse,» tähendas Oder.

Statistikaameti uuring viidi läbi käesoleva aasta kevadel kaitseministeeriumi tellimusel. Analüüsis võrreldi 2006.–2021. aastal ajateenistuse läbinud 28–34-aastaste meeste sissetulekuid samas vanuses meestega, kes ei olnud ajateenistust läbinud. Võrreldi mehi, kelle peamine tegevus ei olnud õppimine ning kellele polnud määratud töövõimetust või puuet.

Ajateenistuste läbinud naiste hulk oli uuringu jaoks liiga väike, mistõttu naisi analüüsis ei käsitletud. Uuringust selgus veel, et küberväejuhatuses teeninute keskmine palk on kõrgem võrreldes teistes väeosades teeninutega ning mida kõrgem on reservväelaste auaste, seda kõrgem on ka tema palk tööturul.

Uuring on leitav aadressilt:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/eksperimentaalstatistika/ajateenistuse-labinute-tooturuseisundi-analuus