ANALÜÜS ⟩ Uue valitsuse kärpeplaan on bluff

Riigi rahanduse seis on õudne, ütleb rahandusminister Jürgen Ligi. Sisuline väljapääs nõuaks pensionite, toetuste ja tervishoiu kallale minemist. Seda aga ei tehta. Foto: Madis Veltman

Kuigi koalitsioonileppes lepiti kokku, et kolme aastaga kärbivad ministeeriumid oma valdkondadest kümme protsenti, on selle täitumise tõenäosus väga väike. Mitte et kärpimise eesmärk poleks siiras ja seda üldse ei üritataks, vaid sellepärast, et see on lootusetult raske.

Põhjuseid olla skeptiline 10-protsendilise eesmärgi suhtes on mitu. Kõigepealt poliitilised põhjused. Juba järgmise aasta sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste (KOV) valimised. Paratamatult hakkavad erakonnad sellele mõtlema – kui «valusaks» nad enne valimisi riigivalitsemise keeravad. Mismoodi, milliste tunnete ja lubadustega näiteks läheb KOVi valimistele valimiskünnise all vegeteeriv Eesti 200? Või sotsid, kes juba maailmavaatelistel põhjustel on kärpimisele vastu? Siis veel aasta edasi ja parteid hakkavad tegelema juba riigikogu valimisteks valmistumisega, veeretama ideid, planeerima kampaaniaid.

Poliitiliste põhjuste kõrval eksisteerib aga ka praktiline takistus. Eesti riigi bürokraatias ja avalikes teenustes lihtsalt ei ole nii palju nähtavat ebapopulaarset rasva. Ei ole midagi nii ilmselget, mida kohe maha lõigata. Kui sellised kärpekohad oleks lihtsalt leitavad, oleksid poliitikud, ametnikud või ajakirjanikud need ammu üles leidnud. Eesti riik on piisavalt läbipaistev, nii et kui kusagil lihtsalt lebotaks mingi 400-miljoniline kärbe, siis oleks see ammu silma jäänud.