Eesti lööb peagi idapiiri suurima augu luurajate ja salakaubavedajate ees kinni

Et droone vastavate püssidega alla tuua, nagu teeb fotol Ukraina sõdur, on vaja neid õigel hetkel näha. Eesti tasapisi arendab neid võimeid. Foto: YURIY DYACHYSHYN/AFP/Scanpix

Kui Eesti-Vene maismaapiir saab järgmise aasta lõpuks tarastatud, siis piiri kohal õhus on droonide jaoks auk, mida siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) lappida proovivad.

Mitte et Eesti praegu üldse ei suudaks droone näha ja neid alla tuua, aga aegu ja olusid ning Venemaa käitumismustrit arvestades pole see kaugeltki piisav.

PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar meenutab juhtumit, kui üks droon saadi kätte alles pärast seda, kui too oli logide järgi jõudnud üle idapiiri edasi-tagasi lennata 49 korda. Viimasel lennul vedas droon sigarette. Kauba kättesaaja võeti küll vahele, kuid saatja jäi teisele poole piiri.

Kommusaar nentis, et enamasti jääbki droonilennutaja PPA haardeulatusest välja. Ta meenutas, et kui kevadel tuvastati katsetamiseks ühes Eesti piirkonnas lendavaid droone ning katseperioodil nähti idapiiril umbes 600 droonilendu, siis vaid kümnel protsendil kordadest oli lend nõuetekohaselt registreeritud. Seega, 90 protsendil juhtudest jääbki droonilennutaja anonüümseks.