/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/16/14073855t1hc84d.jpg)
Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, millega muudetakse seoses eestikeelsele õppele üleminekuga lasteaedades, üldhariduskoolides ja kutsekoolides eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid õpetajatele, koolijuhtidele ning tugispetsialistidele.
Riik muudab õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskuse nõudeid
Eelnõu järgi nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õpetajatelt, õppe- ja kasvatusalal töötajatelt, õppeasutuste juhtidelt, nende asetäitjatelt ja õppealajuhatajatelt. Samuti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötavatelt abiõpetajatelt.
Eelnõuga nimetatakse ametikohad, mille täitmiseks on nõutav vähemalt B2-tasemel eesti keele oskus, näiteks võõrkeeleõpetajad, õpetajat abistavad töötajad koolieelses lasteasutuses, kuid samuti õpetajad ja abiõpetajad, kes töötavad koolides või klassides, mille õppekeel ei ole eesti keel.
Eelnõuga täpsustatakse tugispetsialistide nimetusi, kellele sätestatakse C1-taseme keeleoskuse nõue. Kui praegu on määruses nimetatud vaid eripedagoogid, siis eelnõu järgi lisanduvad logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Eelnõu järgi peavad tugispetsialistid, kelle teenuseid tarbivad inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel, oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
Määrus jõustub üldises korras, kuid selle rakendamisel antakse ka üleminekuajad. Näiteks lasteaedades õpetajat abistavad töötajad peavad omandama B2-keeleoskustaseme 1. septembriks 2026 ning lasteasutustes ja koolides töötavatele logopeedidele ja sotsiaalpedagoogidele kehtib keeleoskuse taseme C1 nõue alates 1. augustist 2026. Õpetajad, kes töötavad tänavu 1. juuli seisuga üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel ei ole eesti keel, peavad viima oma eesti keele oskuse B2-tasemele 1. augustiks 2025.