Külarahvas moodustas kodumetsa kaitseks inimketi

Kohalikud elanikud moodustasid Saaremaal Mõntu külas robustse metsaraie vastu inimketi. Foto: Erakogu

Saaremaal Sõrve poolsaarel ette võetud raietöö põhjustas kohalikes meelepaha ja sundis neid seni puutumatuna püsinud kodukandi metsa eest seisma – protestiks seisid Mõntu küla rahvas ja toetajad inimketis harvesteri ette. Tõsi, öösel, kui protestijad puhkasid, võttis harvester puud ikkagi maha. Metsamehi ei heidutanud ka ühe külaelaniku sealtsamast leitud viimase suure sõja aegne lõhkekeha.

Esmaspäeval raie peatamiseks korraldatud protestiaktsioonis osales mitukümmend inimest, keda pahandas, et ehkki töid metsas tehti seaduslikult, jätsid nii metsaomanik kui ka raietööde tegija kohalike selgitustest hoolimata tegeliku olukorra tähelepanuta. Kui külarahvas on veendunud, et piirkonnas leiduvad kaitset vajavad looduväärtused, siis keskkonnaameti andmetel neid seal sisuliselt pole või vajavad täiendavat uurimist.

«Tegemist on sellise alaga, mille kohta ütleb siinne pärimus, et siin ei ole sajandeid raiutud ega ole tahetudki raiuma minna, sest tegemist on kohalikus keeles tüma alaga või tüma maaga, mis ei kanna ja on vett täis allikaline ala,» rääkis varem samas kandis metsaülemana töötanud Leo Filippov. Ta meenutas, et kõnealune Aado-Põllu kinnistul kasvanud mets kuulus Eesti taasiseseisvumise järel veel kaitse alla, kuid praegu sama staatust ei oma – kaitsemetsade kategooriast arvati sealsed metsad välja rohkem kui tosin aastat tagasi muudetud seaduse alusel.