/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/05/31/16111556t1h447b.jpg)
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit, mis on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.
Tänavu tohib küttida 94 karu
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose sõnas, et seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukust möödunud suve põhjal hinnata jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900 kuni 950 isendit.
«Kuigi karude populatsioon väljendab Eestis stabiliseerumist, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks.»
Keskkonnaameti teatel tohib Harjumaal lasta kaheksa, Ida-Virus 17, Jõgevamaal 12, Järvamaal 10, Lääne-Virus 14, Põlvamaal kaks, Pärnumaal kuus, Raplamaal viis, Tartumaal 11, Valgamaal kaks ning Viljandimaal seitse karu.
Karude suure arvukusega kaasnevad Roose sõnul ka probleemid. Ta selgitas, et kuigi ameti esimesel poolaastal akteeritud karude tekitatud kahjude arvu järgi on kahjujuhtumeid selle aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem, 2023. aastal 108 ja sel aastal 67, näevad inimesed karusid jätkuvalt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/10/16139682t1h9453.jpg)
«Mõõdukas jahipidamine on oluline, sest see on oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks,» ütles Roose.
Ta lisas, et sageli meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit. «Metsloomale ei tohi jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.»
Karukahjude ennetamiseks toimivad tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi keskkonnaamet osaliselt korvab.
Küttimismahtude määramisel hinnatakse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti. Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2023. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 89.
Karu on Loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.
Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.