VIDEO ⟩ Tsahkna justiitsministri kohast: ei olnud juttu sellest, kes on parem ratsanik Liivimaal

Eesti 200 juht Margus Tsahkna sõnas Postimehele, et Eesti 200 võitis tema meelest koalitsioonilepingust palju, näiteks hakkab Liisa Pakosta tegelema digilahenduste ja personaalse riigiga, millest nad on palju rääkinud. 

Mida Eesti 200 enda võidu ja enda asjana näeb selles koalitsioonileppes? 

Seni parimad läbirääkimised, mis ma teinud olen. Eesti 200 sai koalitsioonileppe, mis vastab meie programmile ja vastab ka tegelikult sellele, mida Eesti selles kriisis peab tegema. Kõige tähtsam on majandus- ja konkurentsivõime parandamine. Väga palju neid otsuseid on täna koalitsioonileppesse sisse kirjutatud, mis meie välja pakutud majanduse plaanis oli eelmisel aastal arutluse all. Alates suurte investeeringute toomisest, planeeringute kiiruse muutmisest, bürokraatia vähendamisest, tööjõuteemadest, kapitali kättesaadavusest – see on väga tähtis pool. Mis on eriti tähtis: just investeeringute Eestisse toomine ka regionaalses vaates. 

Teine on see, et seesama personaalne riik, Eesti digiriik, kogu IT, tehisintellekti kaasamine ja vajaduspõhiste teenuste väljatöötamine sai palju täpsemalt paika. Kuni selleni välja, et ka poliitilise vastutuse jagamisel me tõstsime kõik IT ja digiga seonduvad asutused ja osakonnad kokku. See kätkeb endas ka väga palju justnimelt bürokraatia vohamise peatamist ja tõkete ning regulatsioonide väla jätmist. See on nüüd koondatud ühte suurde rusikasse, mis on justiits- ja digiministeerium. 

Muidugi see, mis puudutab Eesti riigi rahanduse kordategemist ja meie aastate eest tehtud ettepanekud, mis puudutavad ülevälja kärpeid just keskvalitsuse majandamis- ja personalikulude võtmes – need tulevad. Järgmise kolme aasta jooksul 10 protsenti. Mina ei ole nii põhjalikke baasikärpeid varem oma elus näinud, kuigi ma olin ka majanduskriisi ajal kärpekrokodill. See on kindlasti see keeruline pool. 

Välisministrina ütlen, et ka see, et me teeme riigikaitsesse nii suured investeeringud on tänaseks kokku lepitud. Seda katavad küll need vahendid, mis tulevad julgeolekumaksust, aga mulle tundub, et kui me seda kõike selgitame, siis Eesti inimesed ja ettevõtjad saavad aru. Ma olen veendumusel, et kui me selle kõik ära teeme, siis 2–3 aasta pärast ei julge keegi tulla meie meelekindlust proovile panema, sest meie sõjaline julgeolek ja sisejulgeolek saavad hoopis teise mõõtme. 

Bürokraatia vähendamine – kuidas seda kõike niimoodi teha, et asi päriselt ei kannataks, näiteks keskkonna puhul? 

Meil on korralikult läbi mõeldud selles komisjonis, mida Tiit Riisalo majandusministrina juhtis ja mina välisministrina assisteerisin – et mispärast on nõnda, et Soomes-Rootsis viiakse läbi planeeringud ja keskkonnamõjude hindamised ühe aasta jooksul ja siis tuleb suure investori otsus investeerida. Eestis on selleks ajaks 5–7 aastat. Me oleme selle läbi mõelnud ja see ei tähenda, et me anname järgi kuidagimoodi oma keskkonnanõuetes või planeeringute kvaliteedis, vaid lihtsalt bürokraatia vohamine ja asjaajamise ebaratsionaalne korraldamine on see, mis meil aega võtab. Meie eesmärk on jõuda ühe aastani, nagu Soome ja Rootsi. Teame, et Soome ja Rootsi on väga keskkonnasõbralikud maad. Siin on täpselt üks näide sellest, kuidas me võime oma juriidilise ülereguleerimise tulemusena jõuda väga halba positsiooni. Seda on võimalik parandada, aga selleks on vaja poliitilist tahet. 

Personaaliast ikka ka. Eesti 200 sai juurde näiteks justiitsministri portfelli. Te ise ütlesite pressikonverentsil, et portfelle jaotati kompetentsi järgi. Tehke mulle selgeks, kuidas juristist Timpsoni väljavahetamine Pakostaga on kompetentsi suurenemine? 

Me vaatasime üle selle, milline erakond millise teema eest kõige rohkem tahab seista ja kellel on vastav kompetents. Eesti 200 sai mõnesmõttes kaks ministrikohta – digiministri koha ja justiitsministri koha. Aga me ei hakanud juurde looma erinevaid ametikohti vaid need koondati üheks, kuna tegelikult on see hästi loogiline kooslus. Ühelt poolt regulatsioonid ja õigusloome, teiselt poolt digimaailm, innovatsioon, IT lahendused ja nende eksport. Eesti 200 ongi selle teema ümber kogunenud erakond, ehk me tahame viia uuele tasemele inimestele ja ettevõtjatele loodud teenused, luua keskkonna võimalikult lihtsaks ja vähendada ülereguleerimist. See ongi meie kompetents. 

Liisa Pakosta on meiepoolne justiits- ja digiministri kandidaat ja tal kindlasti võimekus ja kompetents on olemas. Varem oli justiitsministeerium klassikaline justiitsministeerium ja ka minister Timpsonil oli see kompetents täitsa olemas. Siin ei olnud juttu sellest, et kes on parem ratsanik Liivimaal, vaid sellest, kuidas koondada kompetents justnimelt valdkonna võtmes selle vastutuse alla erakondade võtmes. Eesti 200 on teinud väga hea sammu. 

Majandus ja ettevõtlus on olnud üks võtmekohti selles koalitsioonileppes. Kas Eesti muudab kuidagi välistööjõu suhtes oma seisukohti? 

Me oleme ette valmistanud oma majandusplaani käigus eelnõu, millega muudame sisserändekvoodi paindlikumaks, aga samal ajal tõstame nõudeid. Siia saavad hakata tulema inimesed, keda meie ettevõtted vajavad, kellel on olemas ka kvalifikatsioon ja kes austavad ja järgivad ka meie kultuuri- ja väärtusruumi. Oleme istunud koos ettevõtjatega maha ja samamoodi siseministeeriumi ekspertidega, et kuidas meie siseturvalisust tagades kutsuda siia talente. Me räägime tegelikult talendipoliitikast ja see on see, mida meil on tegelikult vaja olnud. Tänased regulatsioonid on paljude eranditega, aga nad tegelikult ei taga kvaliteetse tööjõu olemasolu ja samamoodi võib-olla ei taga meie sisejulgeolekut. Lahendus on olemas ja ma loodan, et juba sellel sügisel riigikogu vastavat seadust hakkab menetlema.