Uuring: enamik autojuhte ei pea piirkiirusest kinni

Kihutamine. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Uuringu järgi ei pea enamik Balti riikide juhtidest piirkiirusest kinni ja kõige suuremad kihutajad asuvad Leedus ja Eestis.

Rohkem kui 650 000 eestimaalasel on autojuhiluba.

ERGO tellitud Norstat uuringu kohaselt ületab Eestis kiirust 74 protsenti juhtidest, Leedus on see arv 76 protsenti ja kõige eeskujulikumad juhid asuvad Lätis, kus ületab kiirust 67 protsenti juhtidest.

Enamik Eesti juhtidest, kes ei järgi piirkiirust, tunnistavad, et teevad seda mõnikord, regulaarselt ületavad kiirust vähesed. Suurem osa vastanutest ehk 84 protsenti ületab lubatud sõidukiirust kuni 10 km/h. Lisaks tunnistas pea 20 protsenti kiiruseületajatest, et ületab piirmäära 20 km/h või rohkem.

«Teadaolevalt kasvab risk sõidukiiruse kasvades – reaktsiooniaeg ja pidurdusteekond pikenevad. Juba väike vahe sõidukiiruses toob kaasa suure erinevuse tagajärgedes,» rääkis ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Ta tõi näitena, et kiirusel 70 km/h on auto pidurdusteekond peaaegu kaks korda võrreldes kiirusega 50 km/h.

«Veelgi enam, mida suurem on kiirus, seda raskemad ja liiklusõnnetuste tagajärjed. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suureneb jalakäijate surmaoht kokkupõrkel autoga neli kuni viis korda, kui kiirus suureneb 50 km/h-lt 65 km/h-ni,» ütles ta.

Mehed on autoroolis raskema jalaga

Norstati uuringu kohaselt on mehed naistest altimad kiirust ületama. Kui ligi kolmveerand uuringus osalenud meestest tunnistas, et nad ületavad kiirust, siis naistest tegi seda pisut vähem kui pooled vastanutest.

Vanuseliselt on kõige suuremad kiirustajad keskealised, kuna enam piirkiiruse rikkujaid leidub vanusegrupis 50–59, kelle seas ületab kiirust ligi kolmveerand vastajatest. Samas vanemaealiste vanusegrupis ehk 60–74-aastaste seas ületavad kiirust pooled. Kõige eeskujulikumad sõitjad on 18–29-aastased noored, kelle seas on kiiruseületajaid pisut alla poole vastajatest.

Eestis tuvastatakse liiklusrikkumisi aktiivsemalt

Erinevused on ka Balti riikides kiiruse ületamise eest määratavates karistustes. Enamik Eesti autojuhtidest on saanud kiiruse ületamise eest trahvi ja seda korduvalt ehk keskmiselt üks kuni kolm korda. Vaid 39 protsenti Eesti juhtidest on õnnestunud trahvimata liigelda. Samas Lätis ja Leedus ei ole pea pooled juhid kunagi kiiruse ületamise eest trahvi saanud. Sellest võib omakorda järeldada, et Eestis tuvastatakse ja/või trahvitakse rikkumisi aktiivsemalt. Samas pole tihe karistamine soovitud efekti andnud, sest Lätis on uuringu kohaselt vaatamata harvadele trahvidele kiiruseületajaid kõige vähem, samas Leedus jällegi kõige rohkem.

Üheks võimaluseks on panna juhte mõtlema teavitustööga. Kiiruse piirmäärad on mõeldud ohutu liiklemise tagamiseks.

Politsei liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss rääkis, et politsei järelevalvega kõiki mõjutada ei suuda ega ka pea ning liikluskäitumist peab muutma inimene ise, muutes oma põhimõtteid. «Piirkiiruse järgimine tuleb väga palju inimeste enda sisemistest veendumustest. Inimesed ei soovi teadlikult teisi vigastada, kuid liikluseeskirju rikutakse sellele vaatamata natuke iga päev. Kahjuks saab selle tulemusena liikluses iga nädal vigastada umbes 30 inimest,» ütles Kriss.

Mullu kaotas elu 59 liiklejat

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus eelmine aasta 1731 inimkannatanutega liiklusõnnetust, vigastada sai 1951 ning liiklusõnnetuse tagajärjel kaotas eelmine aasta elu 59 inimest.

Kirss tähendas, et liiklusjärelevalve peab muutuma veelgi automaatsemaks: kasutades kiiruskaameraid, keskmise kiiruse kaameraid ning tulevikus ka heidutusena liikluse riskiisikute puhul nii-öelda veapunktisüsteemi.

Eesti elanike seas viis uuringufirma Norstat kindlustusseltsi ERGO algatusel läbi uuringu käesoleva aasta juunis. Internetis küsitleti kokku 1000 alla 74-aastast täiskasvanut. Küsitlusele vastajate jaotus demograafiliste tunnuste järgi vastab Eesti demograafilisele koosseisule.