Eestis on kokku kaheksa kanget alpinisti, kes käinud maailma kõrgeima mäe Džomolungma (Mount Everest) tipus. Neist kaks – paar aastat tagasi meie naistest selle esimesena vallutanud Krisli Melesk (38) ja senise seisuga viimasena sama katsumuse auga läbi teinud Kaspar Eevald (34) – avasid Postimehe ühesugustele, kuid eri ajal esitatud küsimustele vastates ekspeditsiooni telgitaguseid ja koos sellega pisut oma sisemaailma.
Mis teid mägedesse tõmbab?
Kaspar Eevald (K.E.): Praeguseks on see esmane never again (ingl k mitte kunagi enam) juba ära kadunud. Tekib igatsus keskkonna järele, mis seal oli. Kuigi nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga kõva pingutus, meeldib mulle väga selline psühholoogiline aspekt – sa oled pikka aega surve all ja kui taipad, et tuled sellega toime, tekib täielik rahulolutunne. Hea tunne, nagu mingi keemiline reaktsioon ajus.