Prokuratuuril nappis infot RMK kohta kriminaalasja algatamiseks, oodatakse vihjeid

RMK juhi Mikk Marrani hinnangul pole RMK ühtegi seadust rikkunud, riigikontroll on teisel arvamusel. Foto: Sander Ilvest

Prokuratuur hindas, et riigikontrolli auditis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puidumüügi kohta pole piisavalt infot korruptsioonivastase seaduse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Politsei ootab ebaseaduslike kokkulepete teemal teadjatelt vihjeid.

«Hindasime riigikontorolli auditi aruandes väljatoodud asjaolusid seoses RMK puidumüügiga ning prokuratuurile teadaoleva info põhjal ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks,» kommenteeris majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Marek Soomaa.

«Kriminaalmenetluse alustamiseks on tema sõnul vaja ajendit ja alust. «Menetlust ei tohi alustada selleks, et otsida kuritegu, ja juba esmase teabe alusel peab tekkima veendumus, et kuritegu on toime pandud,» selgitas Soomaa. «Menetluse alustamiseks peaksid juba riigikontrolli aruandest nähtuma konkreetsed kuriteotunnused. Prokuratuur ei näe aruandes väljatoodud asjaolude pinnalt alust menetluse alustamiseks.»

Soomaa täpsustas, et prokuratuur kontrollis võimalikke korruptsioonikuritegude tunnuseid.

«Võimalike korruptsioonikuritegude kontekstis tuleb välja tuua, et Riigikontroll on viidanud oma aruandes, et RMK praktika kestvuslepingute sõlmimisel on kaasa toonud korruptsiooniriski,» selgitas ta. «Ühtegi konkreetset viidet, kus see risk oleks realiseerunud, prokuratuur auditi aruandes ei näe. Pelgalt korruptsioonirisk ei anna alust kedagi kriminaalvastutusele võtta.»

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo talituse juht Nils Sempelson lisas:

«Kui kellelgi on infot võimalike ebaausate kokkulepete või muude kuritegude kohta, siis palume sellest teada anda [e-mail]. Politsei kindlasti kontrollib kõiki vihjeid ja koos prokuratuuriga otsustatakse menetluse alustamine.»

Prokuratuur tänas riigikontrolli põhjaliku auditi eest. «Riigikontroll on teinud tänuväärset tööd, analüüsides läbi RMKs toimivad tööprotsessid ja tuues esile võimalikud kitsaskohad ja ohud läbipaistvusele ja aususele,» sõnas Soomaa. «RMK-le on antud mitmeid soovitusi, kuidas võimalikku korruptsiooniriski maandada. Sellele tähelepanu pööramine on ülioluline ja RMK on astunud ka samme olukorra parendamiseks.»

Auditis viitab riigikontroll korduvalt mitmetele RMK ametnike seaduserikkumistele, samuti on viiteid seostele endise keskkonnaministeeriumi ametnikega. Lisaks on välja toodud mõned rikkumistest suuremat kasu saanud ettevõtted.

Riigikontroll ise kuriteokaebust ei esitanud, põhjendades: «Seda, kas õigusliku aluseta sõlmitud koostöökokkulepped on riigile või riigitulundusasutusele kahju põhjustanud ja kas selliste kokkulepete sõlmimine võib langeda karistusseadustiku regulatsiooni alla, saavad asjaomased asutused meie auditis avaldatud faktide põhjal ise hinnata.»

Uurimist jätkab kliimaministeerium

Riigikontrolli seaduserikkumisteks hinnatud tegusid (puidu alla turuhinna müük, ebaseaduslikud salakokkulepped) analüüsib praegu kliimaministeerium. Ennekõike teeb ministeerium rahandusministeeriumi abiga selgeks, kas RMK andis keelatud riigiabi, kui müüs ebaseaduslike salalepete alusel puitu Graanul Investile ja mõnele teisele ettevõttele.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming selgitas eelmisel nädalal Postimehele, et analüüs võtab aega. «Riigiabi teema on hästi kompleksne küsimus ja hindamine, kas see on keelatud või mitte, eeldab väga süsteemset otsavaatamist,» rõhutas ta. «Seal on eri kriteeriume, mille on ette andnud Euroopa Komisjon. Need peab läbi analüüsima. Öelda, kas tegu oli riigiabiga või ei olnud, me täna kindlasti ei suuda.»

Riigikontrolör Janar Holm kinnitas intervjuus Postimehele, et RMK rikkus tema hinnangul mitut seadusepügalat. «RMK ei suutnud meile näidata, et puitu oleks suudetud alati müüa hariliku väärtusega,» selgitas ta. «Kui puitmaterjali hariliku väärtusega ei müüda, pole see kooskõlas seadusega.»

Samuti olid tema hinnangul ebaseaduslikud salalepingud Graanul Investi ja veel mõne ettevõttega.

Kas tegu on lisaks ka keelatud riigiabiga, vajab Holmi hinnangul lisaanalüüsi.

«On neli tunnust, mille kõigi täitmine loetakse ebaseaduslikuks riigiabiks: tegemist on avalike vahenditega; on erikohtlemine võrreldes tavapärasega; on valikuline, kes erikohtlemisele ligi pääsevad, ja see kahjustab konkurentsiolukorda. Kui kõik neli aspekti on täidetud, on tegemist ebaseadusliku riigiabiga,» selgitas ta. «Pole kahtlust, et esimesed kolm tingimust olid salajaste erikokkulepete puhul täidetud. Nüüd on küsimus, kas see konkurentsiolukorda mõjutas või mitte. Kas see pani kellegi teise halvemasse olukorda. Seda süvaanalüüsi me ei teinud, kuid võib karta, et pani. Tagajärg on see, et vahe tuleb kinni maksta. Tavaliselt on see ettevõte, kellele nõue esitatakse.»

RMK juht Mikk Marran ütles intervjuus Postimehele, et tema meelest RMK ei ole seadust rikkunud. «Ma ei leidnud auditist sellist viidet,» ütles ta.

Prokuratuur: uurimiseks peaks kahju olema üle 40 000

«Riigikontrolli audit toob probleemsetena välja kahe ettevõttega aastatel 2011-2014 sõlmitud konfidentsiaalsed eelkokkulepped,» kommenteeris vanemprokurör Soomaa. «Kuna eelkokkuleppeid tehti aastatel 2011-2014, on neist praeguseks ajaks möödunud vähemalt 10 aastat. Kui nende puhul oleks viiteid võimalikule kuriteole, on nende osas on menetluse alustamine igal juhul välistatud aegumistähtaja möödumise tõttu. Teise astme kuritegude aegumistähtaeg on viis aastat ning see võib teatud tingimustel pikeneda üksnes poolelioleva kriminaalmenetluse läbiviimisel. Praegu oleks isegi nende aluste esinemisel menetluse läbiviimine välistatud, sest on möödunud 10-aastane absoluutne aegumistähtaeg.»

Soomaa lisas, et kui ka osad kestvuslepingud ja nende pikendamised, mida Riigikontroll probleemsetena näeb, on sõlmitud vähem kui viis aastat tagasi, oleks kuriteokoosseis täidetud vaid siis, kui kuriteoga oleks tekitatud suur ehk üle 40 000 euro suurune kahju.

«Prokuratuuril puudub teave, kas ja kui palju oleks riigile nende lepingutega kahju tekkinud,» sõnas ta. «Kriminaalmenetluse alustamiseks ei saa kahju tekkimine aga olla hüpoteetiline ega hinnanguline. Kui Riigikontroll või RMK näevad mõne lepingu sõlmimises või muus RMK tegevuses konkreetse kuriteo tunnuseid, on alati võimalik esitada kuriteoavaldus koos alusmaterjalidega prokuratuurile või politseile, kes seejärel saavad hinnata, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks või mitte.»