Eesti sai soovituse teabe salastamine paremini tasakaalustada

Riik, meedia ja teised huvigrupid proovivad leida ühist keelt, kuidas ja millisel määral peaksid riigiasutused avalikkusega infot jagama. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Nõukogu avalikustas eile raporti, milles hinnati Eesti avaliku teabe seaduse vastavust rahvusvahelisele ametlikele dokumentidele juurdepääsu konventsioonile.

Euroopa Nõukogu eksperdid tegid neli ettepanekut, kuidas avaliku teabe seadust parandada. Eelkõige tuleks teabele juurdepääsupiirangu seadmisel ja teabenõuete lahendamisel leida senisest parem tasakaal erinevate huvide vahel. Ehk kaaluda ei tule üksnes võimalikku kahju, mida teabe avalikustamine endaga kaasa tooks, vaid ka avalikku huvi ehk õigust informatsioonivabadusele.

«Nõustume, et sellist kaalumiskohustust avaliku teabe seaduses sõnasõnalt sätestatud ei ole,» sõnas justiitsminister Madis Timpson (RE) pressiteate vahendusel. «Samas selgitasime ekspertidele, et meil valitsebki seaduses põhimõte, mille kohaselt on teabe avalikkus reegel ja juurdepääsupiirangud avalikule teabele erandid. Juurdepääsupiirangud peavad olema põhjendatud ja nende seadmise õiguspärasust tuleb kaaluda ka teabenõude saamisel. Igal juhul tuleb väljastada see osa teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti.»