VIDEO ⟩ Erkki Keldo maksudest: saame aru, et ühiskonda ei tohi katki teha

Reformierakonna fraktsioonijuht Erkki Keldo sõnas Postimehele, et sel nädalal vaadatakse koalitsioonilaua taga veel asju üle ning peetakse viimaseid vaidlusi. 

Kus maal te nüüd kõnelustega olete? 

Me oleme põhilised teemad üle käinud. Nendeks on julgeolek ja täiendavate julgeolekuvõimekuste tagamine, riigirahanduse kordategemine, majanduse, ettevõtluse ja konkurentsi arutelud. Viimase teemana, mida sotsiaaldemokraadid soovisid arutada, ka toimetulek ja võimalikud üürimajad. Oleme need teemad läbi käinud ja see nädal vaatame täpselt sõnastusi ning kas me saame ühtemoodi kokkulepetest aru. See nädal kindlasti möödub teemade täpsustamisega ja riigirahanduse üldiste kokkulepete tegemisega. 

Kõige rohkem on juttu olnud kärbetest ja maksudest ning riigikaitsemaksust. Kus maal te nende asjadega olete? 

Oleme enda mõtteid vahetanud, kõik partnerid on oma positsioonid välja öelnud. Selge on see, mida me algusest peale oleme öelnud, et kuna riigirahandus on äärmiselt keeruline ja samal ajal tahame täiendavaid võimeid julgeolekusse, riigikaitsesse ja laiapindsesse julgeolekusse, siis suur tõenäosus on, et tuleb teha mõlemat – vaadata üle julgeolekumaks, millises määras ja kuidas seda teha ja teistpidi ka avaliku sektori kärpeid. 

Julgeolekumaksu kohta on räägitud, et see on laiapindne maks. Kas on olnud juttu ka mingitest väiksematest maksudest lisaks sellele? 

Kuna tõesti riigi rahanduse olukord on keeruline, siis vaatame kõikvõimalikke tulude ja ka kulude meetmeid, kust kohast on võimalik rohkem kokku hoida, vähem bürokraatiat ja dubleerimist. Mis seal salata, meil ideoloogiliselt on  maksudes partneritega erinevaid nägemusi ja seda me sel nädalal kindlasti veel arutame. 

Kui me toome näite, et rahuajal kulutasime kaks protsenti SKTst riigikaitsesse ja juba sel aastal kulutame 3,4 protsenti, siis see tegelikult on täiendav 600 miljonit, millele ei ole maksude katet või kulude kokkuhoidu. See number, mis meile vastu vaatab, et me saaksime laiapindset riigikaitset rahastada ja samas ka riigi rahandust korda teha – see number on väga suur ja eks need vaidlused käivad, kuidas seda katta. 

Kärped peavad olema väga suured ja räägitakse küll bürokraatia vähendamisest, aga kas näiteks hakatakse pensionite indekseerimist ja toetusi üle vaatama? Kui hulluks see asi läheb? 

Mul on väga hea meel, et kõik partnerid ütlesid, et välistatud ei ole enne läbirääkimisi midagi. Selles mõttes ma spekuleerima ei taha hakata enne, kui kokkulepet ei ole tehtud. Kui kokkulepe saab tehtud, saavad delegatsiooni juhid üle käia, miks just need valikud ja mitte teised. 

Kas te saate natuke kirjeldada, mis siis juhtub, kui me miinus kolme protsendini ei jõua? Milline see protsess on? 

Eks see oleneb. Kuna Euroopa Liidu baasseadused näevad ette, et ükski riik ei tohi nominaalselt üle miinus kolme protsendi defitsiidis olla, siis Euroopa Liit ja Eesti asuvad arutellu, miks see on niimoodi, kas see on seotud täiendavate erakorraliste kulutustega ja kas tuleviku riigieelarvestrateegia trajektoor näitab siiski riigieelarve parandamist. 

Palju olulisem on see, et inimesed peavad aru saama, et juba kolm protsenti defitsiiti ise on suurusjärgus 1,2 miljardit. See tähendab, et igal aastal riik kulutab 1,2 miljardit rohkem, kui me tulusid teenime. Pikalt selline olukord ei saa jätkuda, sest see tähendab kas laenu suurendamist või tuleviku arvelt elamist. 

Teistpidi, me saame aru, et ühiskonda ei tohi katki teha. Kui me vaatame näiteks maksutulu – miks me oleme rääkinud, et see peaks olema laiapõhjaline? Et siis see võimalik julgeolekumaks ei oleks ühele ühiskonnagrupile liiga koormav. See peab olema võimalikult lai, et meil oleks võimalik riigi rahandust samm-sammult paremasse olukorda teha, sest vastasel juhul me ei tule riigina ise toime. 

Nagu ma aru saan, siis te arutasite ka elamuprobleeme ja üüriturgu. Ühe osana hakkab riik üürimajasid ehitama. Mis see maksma läheb? 

See ei ole meil veel lõpuni kokku lepitud. See oli sotsiaaldemokraatide soov seda arutada. Üürimajade projekt kui selline on ka varem toiminud. Oleme näinud seda, et kui meil on maapiirkondades turutõrge – inimesed soovivad peredega maale kolida, aga kuna maal kinnisvara väärtus ei ole nii suur, kui on näiteks linnas, siis on Kredexi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu olnud käendust. Kuna kommertspangad ei ole nõus inimestele seal laenu andma, aga inimesed tahavad maale elama ja tööle minna, mis on riigile väga meelepärane, siis riik käendab seda, et inimesed saaksid endale kodu soetada. Inimesed maksavad käenduse tagasi ja saavad ilusti kvaliteetse elamu asemele.