ANALÜÜS ⟩ Rail Baltic kui sajandi pettus

Selline peaks välja nägema Rail Balticu tulevane reisiterminal Tallinnas. Foto: Rail Baltic Estonia

Kui peaks tegema edetabeli kõige õudsematest riiklikest projektidest viimase 30 aasta jooksul, siis Rail Baltic (RB) võidab esikoha. Halvemini juhitud asja pole Eestis nähtud. Võimalik, et tehnilise juhtimisega, ehk kuidas tellida tsementi või korraldada hange raudteesilla ehituseks, on kõik hästi, aga tervikpilt on kole.

Balti riikide suurimast taristuprojektist on läbi aastate kirjutatud juba väiksemat sorti raamatukogu jagu tekste, aga kuna segadus on suur ja iga uus käsitlus lisab uue portsu ebakindlust, võiks teha väikese vahekokkuvõtte. Mis on üldse teada ja mis mitte.

Isikliku vahemärkusena. Olen ajakirjanikuna aastate jooksul kindlasti eksinud mitmes asjas, aga kui on üks teema, kus olen aastaid püsivalt ja – kui lubate saba liputada – pidevalt kurvi taha näinud, siis on see RB. Kõigi tasuvusanalüüside puhul – Cowi 2007, Aecom 2011, Ernst&Young 2017 ja nüüd viimane tänavu – on minu etteheited olnud samad: see on jama. Kui tüüpiline Eesti ajakirjandus on kajastanud teemat pealkirjadega «Tasuvusanalüüs: Rail Baltic on väga tulus projekt» (Postimees 2017) või «Rail Baltic on rahaliselt ja majanduslikult elujõuline» (Delfi 2017), siis tegelikkus, nagu mõni aasta hiljem ikka selgub, on teistsugune.