Endine siseminister Alar Laneman liitus Reformierakonnaga

Alar Laneman ja Timo Suslov. Foto: Reformierakond

Juunis EKREst lahkunud endine siseminister Alar Laneman liitus Reformierakonnaga.

«Praegusel kahtlemata keerulisel ajastul on meie kõigi kohus vaadata, mida teha oma riigi heaks. Meie ühist Eestit saab kaitstuna hoida, toetades neid, kes rasketel aegadel on võtnud kanda valitsusvastutuse. Kriitikast olulisem on sisuline panustamine ja teod saavad sündida vaid osaluses. Just seetõttu otsustasingi liituda Reformierakonnaga,» lausus Alar Laneman, lisades, et peab oluliseks majanduse ja tööstuse suuremat osalust riigikaitses.

«Alaril on väga tugev julgeoleku taust, mis teeb ta vaieldamatuks eksperdiks oluliste valikute tegemisel, kuidas parimal moel tugevdada ja kaitsta Eestit,» ütles Reformierakonna peasekretär Timo Suslov.

Suslov lisas, et Laneman on tugev täiendus Reformierakonna Pärnu piirkonnale. «Ta tunneb hästi kohalikke olusid ja panustab ka edaspidi Pärnu elu edendamisse, kui ka silmas pidada natuke rohkem kui aasta pärast toimuvaid kohalikke valimisi,» märkis Suslov.

Riigikogus jätkab Laneman tööd riigikaitsekomisjoni liikmena.

Alar Laneman on 2023 valitud riigikogu XV koosseisu liige, erusõjaväelane (brigaadikindral), kes 18. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Eesti siseminister. Aastatel 2019–2020 oli ta XIV riigikogu liige ja aastatel 2002–2007 Eesti kaitsejõudude peastaabi ülem

Lanemani liitumisega on Reformierakonnal parlamendis 39 esindajat.

Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo ütles Postimehele, et Laneman liituski nendega eelkõige julgeolekupoliitilistel kaalutlustel ning erakonna plaanid-ambitsioonid riigikaitses ühtivad suuresti Lanemani omaga. Samuti räägiti omavahel klaariks väärtuspoliitilised küsimused: Lanemani hoiak on, et iga inimene võiks ise oma elu osas valikuid teha ja riik võimalikult vähe sekkuda.

Vastates küsimusele viimastel aastatel riigikaitsekomisjoni ja kaitseväe juhtkonna vahel hoogu kogunud pingete kohta, tõi Keldo välja, et kaitseväe juhtkond on vahetumas ning komisjoni liikmetel midagi isiklikku ei ole kaitseväe juhtide vastu olnud, vaid nad on olnud huvitatud ainult siirast ja konstruktiivsest mõttevahetusest kaitseväe tuleviku osas.