Sisuturundus

Vastutustundliku ettevõtluse indeksi 2024 ülevaade

11. juuli 2024, 13:24

VEF indeksi koostööpartnerid on Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet, Eesti Inimõiguste Keskus, PwC Eesti. Foto: Vastutustundliku ettevõtluse foorum MTÜ

Indeksi periood algas korraldajate ja ESG ekspertide jaoks juba jaanuari esimestel päevadel, kui alustasime küsimustiku täiendamise vajaduste analüüsi ja töökoosolekutega, et moodustada uued küsimused ja panna metoodika kaalud paika. Seeläbi muutus selle aasta indeksi täitmine ettevõtjate jaoks mõneti mahukamaks ning kindlasti ka väljakutsuvamaks. Oleme tänulikud indeksis osalevate organisatsioonidele, et nad väljakutse vastu võtsid ning meid oma arengut jälgima ja tagasisidet vastu võtma usaldasid

Jolanda Lipu, VEF-i vastutustundliku ettevõtluse indeksi töörühma juht, Milttoni ESG vanemkonsultant ja keskkonnaekspert

Ajaga sammu pidav küsimustik

Vastutustundliku ettevõtluse indeks (VEF-i indeks) toimus juba 16. korda ja on seega vanim Eestis kasutusel olev ESG tööriist. Metoodika uuenes põhjalikult 2021. aastal selliselt, et küsimustikku saaks tulenevalt õigusruumi, turu ja ühiskonna nõudmistest aasta-aastalt kohandada. 2024. aasta küsimustikku täiendasime eelkõige vastavalt kestlikkusaruandluse (CSRD) direktiivi standardite (ESRS) kategooriatele ja mõistetele, et harjutada ettevõtteid standardi määratluste ja sõnastustega. 2024. aasta küsimustikku lisasime kliimamõju hindamist, ligipääsetavust, töötajate heaolu ja tööõigusi, sidusrühmade kaardistamist ning klientide ja koostööpartnerite valikukriteeriume puudutavad uued küsimused.

VEF-i indeks versus kestlikkusaruandlus

CSRD ja VEF-i indeksi baasloogika on loodud samadel alustel. Indeks küsitleb nendesamade elementide olemasolu, mida kestlikkusaruandluse standardki: põhimõtted, eesmärgid, tegevusplaan ja mõõdikud igas kolmes ESG kategoorias. Seega aitab VEF-i indeksi täitmine raporteerimiseks valmistuda.

Sissevaade 2024. aasta tulemustesse

• Vastutustundliku ettevõtluse indeksi täitmist alustas 2024. aastal ligikaudu 60 ettevõtet, kellest ankeedi esitas 48.

• Osalejatest 1/5 olid mikro- ja väikeettevõtted, kellest enamik saavutasid pronks-, hõbe- või kuldtaseme.

• 12 osalejat pronkstaseme lävendit sel aastal ei ületanud. Neile väljastas VEF kandidaadi märgise. Hindamistöörühm avaldab siinkohal tunnustust kõikidele kandidaatidele nii avalikus kui ka erasektoris – neil on tugev stardipunkt ja pronks-hõbe-kuldmärgis jääb konkreetsete sammude kaugusele, mida järgnevatel aastatel ette võtta. VEF-i näol on toetav võrgustik uute kõrguste saavutamiseks olemas, kõigile kandidaatidele pakub VEF-i indeksi töörühm ka konsultatsiooni.

• Kui eelmisel aastal jäi silma rohke kuldmärgiste arv, siis sel aastal jaotuvad tulemused kategooriate vahel üsna võrdselt. Põhjusena näeme uute küsimuste lisandumisega tõusnud sisulist lävendit igale kategooriale kvalifitseerumiseks.

• 2024. aasta keskmine tulemus oli 52 punkti, kõrgeim tulemus 83 punkti 100-st. Tulemustest järeldub, et suurel osal osalejatest on kestlikkuse põhimõtted paigas, aga otsene eesmärgi-mõõdiku-tegevuse süsteem veel loomata. Meie eesmärk on oma tagasisidega süsteemsemale ESG juhtimisele ja sellega ka ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aidata.

• Keskkond ja kliima (E)

Keskmine tulemus E-kategoorias oli 12 punkti 30-st, kõrgeim tulemus 24 punkti 30-st. Eelmisel aastal oli E-kategoorias ka maksimumpunktidelähedasi tulemusi, kuid sel aastal lahutasime kliima- ja keskkonnamõju küsimused, mis tegi vastamise väljakutsuvamaks. Põhjus seisneb selles, et enamasti väljendatakse oma mõju looduskeskkonnale kasvuhoonegaaside arvutuste kaudu, samas võivad suured mõjukohad väljenduda ka näiteks jäätmetekkes, ohtlikes ainetes või mageveeressursside kasutamises. Ka CSRD eraldab erinevad keskkonnaaspektid, seega aitame ettevõtetel mitte n-ö CO2 tunnelvisiooni kinni jääda.

• Ühiskond ja sotsiaalne keskkond (S)

Keskmine tulemus «S» kategoorias oli 17 punkti ja kõrgeim tulemus 28 punkti 30-st. Sotsiaalse valdkonna küsimuste puhul kerkis esile Tööinspektsiooni tagasiside mitmete osalejate suhtes, mis tihti ankeetides ei kajastunud, puudutades töövaidlusi või tööõnnetusi. Üldistatud edasiarendus puudutab töötajate õiguste kaitse põhimõtte laiendamist kogu tarneahelale. Mitmete küsimuste sisendiks on põhjalik sidusrühmade kaardistus, mis on enamikele ettevõtetele iseseisvalt ja omade jõududega tehtav.

• Valitsemine (G)

Keskmine tulemus G-kategoorias oli 23 punkti 40-st ja kõrgeim skoor 37 punkti 40-st. Jätkuvalt on väljakutse eetiliste põhimõtete tutvustamine kõigile töötajatele, et dokument ei jääks vaid sahtlisse. Tähelepanu on vaja pöörata ka nn vilepuhuja võimalustele, mis sai hiljuti vastuvõetud seadusega ka Eestis reguleeritud. Andmeturbe ja isikuandmete kaitsega on enamikus organisatsioonides kord loodud. Üks olulistest stardipunktidest on ESG teemasid sisaldava aruande koostamine, esialgu ka majandusaasta aruande tegevusaruande osana. Läbipaistvus on vastutustundlikus ettevõtluses muutumas kõige tähtsamaks märksõnaks.

Artikli foto — Foto: Vastutustundliku ettevõtluse foorum MTÜ

Hindamine

Indeksi ankeete hinnatakse kahes jaos: esmalt teevad osalejad enesehindamise küsimuste ja valikvastuste alusel ning siis hindamistöörühm eksperthindamise, töörühm vaatab üle ka vastuste põhjendused ja lisatud allikad. Hindamistöörühma liikmed on kogenud ESG erinevate tahkude praktikud, olles inhouse-eksperdid, konsultandid, audiitorid, õppejõud, kelle kogemuse kohta saab lähemalt lugeda VEF-i veebilehel (csr.ee).

Vihjed uueks aastaks

• Mõju juhtimine kogu väärtusahela ulatuses on uus standard.

• Grupiülese ESG poliitika rakendamine kohalikul tasandil on teema, mille asjus oleme hindajate ringis arutelusid pidanud. Soovime edaspidi küsimuste abil paremini välja selgitada, kuidas ka kohalikke sihtrühmi kõnetatakse.

• Sidusrühmade teadmine on möödapääsmatu.

Metoodika

30% KESKKOND JA KLIIMA

30% ÜHISKOND JA SOTSIAALNE KESKKOND

40% VALITSEMINE

Kuldtaseme märgis: >= 70 punkti keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul ning >= 50 punkti mikro- ja väikeorganisatsioonide puhul. Keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul oli lisaks nõutud, et igas kategoorias saadakse vähemalt pooled punktid.

Hõbetaseme märgis: >= 55 kuni <= 69 punkti keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul ning >= 30 kuni <= 49 punkti mikro- ja väikeorganisatsioonide puhul. Keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul oli lisaks nõutud, et igas kategoorias saadakse vähemalt 15 punkti.

Pronkstaseme märgis: >= 40 kuni <= 54 punkti keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul ning >= 20 kuni <= 29 punkti mikro- ja väikeorganisatsioonide puhul. Keskmiste ja suurorganisatsioonide puhul oli lisaks nõutud, et igas kategoorias saadakse vähemalt 10 punkti.

Kandidaadi märgis: < tulemused jäävad alla pronkstaseme märgise lävendi (arvestatakse vastavat lävendi piiri keskmiste ja suurorganisatsioonidele või mikro- ja väikeorganisatsioonidele).